Eesti rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud rohkesti ning usuti, et selle taime abil on võimalik säilitada igavene noorus.
Kortslehe tunneb ära kortsuliste lehtede järgi. Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Päris lamedaks ei muutu lehed ka avanenult. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. See voolab kokku lehe küllaltki suurelt ümaralt kuni neerukujuliselt pinnalt. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja Tarkade Kivi leida (taime perekonnanimi tuleneb sõnast alchymia – alkeemia).
Roosõieliste sugukonda kuuluva kortslehe perekonnas on umbes 300 liiki. Meie niitudel, heinamaadel ja ka kodumurus kasvav tavaline harilik kortsleht (A. vulgaris) on hinnatud ravimtaim.
Kortsleht on naistetaim, just menstruatsiooni- ja klimakteeriumivaevuste puhul, aga abi saab temalt ka suhkurtõve ja seedehäirete, eriti kõhulahtisuse korral.
Tema abil saab peatada verejooksu ja tänu põletikuvastasele toimele ravida halvasti paranevaid haavu.
Kortsleheteed on kasulik juua külmetushaiguste, mao- ja seedehädade ning neeru- ja põiehaiguste korral, kirjutab Maakodu.
Varjulises kohas niiskes mullas kasvanud hariliku kortslehe noored lehed koos naadi ja võilillega on populaarsed kevadise turgutava salati koostisosad. Kuivas päikesepaistelises paigas kasvades on kortsleht aga mõru maitsega.
Ürti korjatakse taime õitsemise ajal, õied lõigatakse samuti kaasa. Jälgige, et korvi ei satuks määrdunud ja putukatest näritud lehti. Kortsleht kuivab 35‒40º juures ruttu, juba teise päeva õhtuks on droog kuiv.
Häid nippe ravimtaimede kuivatamiseks leiad Maalehest.
