Teist aastat järjest korraldasid Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlikud koostöös Eesti Vegan Seltsi ja MTÜ Kuulikoduga Taimetoidumessi. Kuna ELS on aastaid kutsunud inimesi üles loomasõbralikumale tarbimisele ja soovitanud eelistada rohkem taimset toitu, siis on sedalaadi üritus parimaks mooduseks taimsete alternatiivide tutvustamiseks.
Kuna Eesti Loomakaitse Selts on aastaid kutsunud inimesi üles loomasõbralikumale tarbimisele ja soovitanud eelistada rohkem taimset toitu, siis on sedalaadi üritus parimaks mooduseks taimsete alternatiivide tutvustamiseks. Põhjuseid kasvõi kord nädalas loomse toidu taldrikult ärajätmiseks on peamiselt kolm.
Taimne toit on eetiline
Põllumajandusministeeriumi andmetel tarbiti Eestis ühe inimese kohta 2010. aastal keskmiselt 71 kg lihatooteid. ÜRO ja Euroopa Põllumajandusorganisatsiooni andmetel tapetakse maailmas igal aastal hinnanguliselt 60 miljardit looma lihatootmise eesmärgil. Kuna tootmine on enamasti intensiivne ja eesmärgiks on saada maksimaalne kasum minimaalsete kulutustega, hoitakse tihtilugu kokku just loomade heaolu arvelt.
Tundmisvõimelised ja meie lemmikloomadele identsete emotsioonidega intelligentsed loomad elavad tihti väikestes ruumides räpastes ja viletsates oludes, kus nad ei saa vabalt liikuda ning neilt on võetud võimalus käituda liigiomaselt. Paljud loomad kannatavad terviseprobleemide all, mis võivad pahatihti lõppeda surmaga. Hea ülevaate loomade olukorrast intensiivtootmises saab kultuslikust dokumentaalfilmist “Maalased” (ingl k “Earthlings”).
Taimne toit on keskkonnasõbralik
Farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt. Kulub meeletul hulgal maad, vett ja väetist ainuüksi nende loomade toitmiseks (näiteks loomasööda jaoks mõeldud soja, mille põllud laienevad igal aastal Amazonase vihmametsade arvelt) ja ülalpidamiseks, kes hiljem omakorda inimeste toidulauale jõuavad. Samal ajal saaksime kordades vähemate vahenditega toota hulganisti taimset toitu.
On arvutatud, et 1kg liha tootmiseks kulub 15 500 liitrit vett, samal ajal kui 1kg nisu tootmiseks kulub üksnes 1300 liitrit ja 1kg riisi tootmiseks 3400 liitrit. Lisaks toodavad lehmad ja piimatööstus aastas mitmekümneid kuni sadu miljoneid tonne kasvuhoonegaasi metaani (CH4), mis on näiteks süsihappegaasist (CO2) kordades ohtlikum kasvuhoonegaas. Villu Päärt on Novaatoris toonud huvitava võrdluse: “Kui väljenduda atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasi kogustes, siis üks kilo loomaliha võrdub autosõiduga Tallinnast Võrru, lisaks võib kodus kõik tuled rahus põlema jätta.”
Taimne toit on tervislik
Taimse toidu tervislikkuses ei kahtle tänapäeval ilmselt enam keegi. Alles hiljuti lõpes ka Tervise Arengu Instituudi kampaania “Sööme ära!”, mille eesmärgiks oli tuletada inimestele meelde soovitust süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk viis peotäit puu- ja köögivilju. Lisaks puu- ja juurviljadele on taimses toidus olulisel kohal salatid, marjad, kaunviljad, seemned, pähklid ja mandlid ning teraviljad. Seetõttu on taimses toidus vähem kolesterooli ja küllastunud rasvhappeid, rohkelt aga vitamiine, mineraal- ja kiudaineid.
Kuna ka taimedest on võimalik meisterdada nö rämpstoitu (kartulikrõpsud, friikartulid, saiakesed, kommid ja muud maiustused), siis on hea tervise nimel oluline jälgida, et toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekülgne.
Taimse toidu tervislikkusest annab väga hea ülevaate maailmas palju tuntust kogunud provokatiivne dokumentaalfilm “Kahvliga skalpelli vastu” (ingl k “Forks Over Knives”), mida saab peale messi näha Swissôteli seminariruumis. Filmile järgneb vestlusring Tornimäe kohvikus Mamo, kus huviliste küsimustele vastavad toitumisnõustaja Rain Vainik, perearst Karmen Joller, kohvik Mamo perenaine Margit Härma, kokaraamatu “Toidud ainult taimedest” autor Loore Emilie Raav ja Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. Mess ning filmijärgne vestlusring on tasuta, pääse filmiseansile maksab 3 eurot.
Liitu Taimetoidumessi Facebooki lehega
Vaata Taimetoidumessi kodulehte
Autor: Annika Lepp
