Kolm iseenda vabastamise tehnikat

Esimest tehnikat nimetatakse positiivseks mõtlemiseks. Yogananda õpetas, et iga kord, kui sul tuleb negatiivne mõte, tuleb see asendada positiivsega. See on kasulik alustehnika, mis toob muutusi kaasa. See tehnika hõlmab kaht liiki mõtteid: tahtlikult looduid ja automaatseid. Kui märkad, et näiteks autot juhtides on peas hunnik häirivaid mõtteid – siis need on automaatselt loodud mõtted. Sa ei loo neid nimme. Nüüd püüa tahtlikult luua positiivseid mõtteid olukorra kohta. Kui su ees sõitev isik sõidab lubatud kiiruse piirmäärast palju aeglasemalt, siis ütle endamisi: „Vau. Milline võimalus lõõgastuda. Ma ei saa tormata, sest tema mu ees ei lase. Vahest on nüüd aeg oma hingamist jälgida, rahuneda ja õppida kogemust nautima.“

Lähene oma igapäevaelus kõigele nii. Ära sõdi oma mõtetega ega tõrju neid eemale. Lihtsalt asenda automaatselt loodud mõtted tahtlikult loodutega. Ära võitle, lihtsalt asenda. Ei loe, et taustal vilgub ikka mõni negatiivne mõte; sina keskendu neile positiivseile, mida nüüd lood. Ajapikku hakkavad tahtlikult loodud positiivsed mõtted automaatselt loodud negatiivseid asendama. See on väga tervendav. Lihtsalt kasuta tahet tasakaalustamaks või neutraliseerimaks oma samskara’de mõju. Mõne aja möödudes muutubki kogu su mõttemaailm positiivsemaks, ja see on elamiseks märksa meeldivam sisekliima.

Järgmine tehnika on väga traditsiooniline ja selle keskmes on mantra. Põhimõtteliselt seisneb see tehnika oma meele treenimises kordama mingit ühte maagilise väega sõna või lauset ehk mantrat seni, kuni see meelde püsima jääb. Nii nagu laul võib pähe jääda, võib ka mantra pähe jääda. Oleme kõik kogenud, et mõistusel on palju kihte. Võime kuulata kellegi juttu, ja samal ajal veeretada oma mõtteid „kuskil ajusopis“. Su mõistus on nii vägev, et suudab palju asju korraga teha. Ta võib eri tasandeil mõtteid luua ja võid neist kõigist samaaegselt teadlik olla. Mantra pakub tasandi, mis on alati kohal – tasakaalus, meeldiv ja turvaline puhkepaik.

Kui mantra ilma pingutuseta foonil korduma jääb, on sul võimalus valida, millisele tasandile tahad keskenduda. Kui samskara’d paiskavad üles tavapäraseid mõtteid, ei pea sa nendega võitlema ega isegi neid asendama. Lihtsalt nihutad teadveloleku mantra peale. Positiivse mõtlemise puhul kasutad pidevalt tahet neutraliseerimaks negatiivseid mõtteid. Mantra puhul kasutad tahet nihutamaks teadvustatud tähelepanu samskara’de loodud mõtteilt mantrale.

Mantra on kingitus. See on nagu sisseehitatud puhkamispaik. Kui teed vajaliku töö, et mantra meelde kõlama jääks, muutub su elu. Olgu öeldud, et mantra ei pea olema traditsiooniline sanskriti mantra nagu „om namah shivaya“ või „om mani padme hum“. See võib olla nimi või Jumala nimi, näiteks Jeesus, Adonai või Allah. Tegelikult väga võimas mantra on lihtsalt „Jumal, Jumal, Jumal“. Kui need kõik sulle liiga religioossed tunduvad, siis võid korrata hoopis: „Kõik on alati parimas korras, kõik on alati parimas korras.“ Kas poleks meeldiv, kui päeva kestel selliseid mõtteid kordad?

Pole raske mantrat oma meelde istutada – vaja on vaid kordamist. Võid harjutamist alustada näiteks sellele hommikuti või õhtuti oma päevakavas ruumi tehes. Isegi vaid veerandtunnist oleks suur abi. Hea tehnika on ühendada mantra hingamisharjutusega. Päeva jooksul saad seda ikka ja jälle praktiseerida, kui mingid sündmused aset leiavad. Näiteks võid mantrat korrata nii enne telefonikõnet kui ka selle lõpetamise järel. Selleks kulub vaid sekundeid, kuid oled investeerinud enda muutumisse teadlikumaks ja keskmes olevaks olendiks. Tee seda alati autosse istudes või sealt väljudes, tee seda koju või kontorisse sisenedes või sealt väljudes. Keegi ei märka seda. See on vaid hetkeline paus, mis ajapikku muudab kõike. Ajapikku on su meelemõistus nii treenitud, et su igapäevaelu taustal kõlab alati mantra.

Isegi kui oled endaga tööd teinud, saabub paratamatult päev, kus midagi juhtub ja su emotsioonid või mõtted paiskuvad segi. Oled kuristiku äärel, kuid sel otsustaval hetkel hõivab mantra su tähelepanu just piisavalt, et võid vabalt valida, kas kukkuda alla või liikuda edasi. Nihutad kohe tähelepanu segaduselt eemale, mantrale, ja suhtumine olukorda muutub.

Mantra ei keela sul konstruktiivseid mõtteid mõelda; ta lihtsalt on su sees kui turvavõrk, mis su kukkumisel kinni püüab. Kui leiad aega, et päriselt oma mantrasse lõdvestuda, leiad end rahust ja heaolust täidetuna. See on nagu puhkus isiklikust meelest. Kuidas sulle meeldiks, kui maha istudes kogu pinge ja stress lahkuksid sel ajal, kui sina end mõnusalt mantrale toetad? Kõik see on sulle kättesaadav – kusjuures tasuta. Ole lihtsalt valmis iseendasse investeerima. Pane tähele, et mantraga õpid sa loobuma sinu üle võimutseva isikliku meele haardest.

Kolmas tehnika su vabastamiseks sinust endast on teadlik vaatlejarollis olek (vaatlejateadvus), ja siia alla käib lõdvestumise ja vabastamise võimas praktika. Vaatlejana teadvelolek on teistest tehnikatest sügavam, kuna lõppkokkuvõttes ei nõua see mõistuslikku tööd. Positiivne mõtlemine tähendab positiivsete mõtete loomist negatiivsete asendamiseks. Mantra tähendab sellise meeletasandi loomist, mis pakub rahulikku ja stabiilset keskkonda madalamatest kihtidest kõrgemale tõusmiseks. Vaatlejana teadlik olek tähendab meele tegutsemise märkamise märkamist. Sa ei pea mõttemaailmaga suhtlema. Sa ei pea üldse midagi tegema. Ole lihtsalt see, kes märkab, et peas on mõtted tekkinud, ja seda, et oled sellest kõigest teadlik. Et see toimuks, ei saa sa lasta loodud mõtteil end häirida. Kui nad sind ikka häirivad, oled objektiivse vaatleja positsioonilt lahkunud ja püüad mõtlemist mõjutada. Et tõeliselt vaatlejateadlikkust omandada, pead valmis olema laskma oma mõtteil olla sellistena, nagu need on, olles ise ühtlasi teadvel sellest, et oled neist teadvel.

Kui tahad tõelist vaatlejateadlikkust kogeda, siis lihtsalt vaata enda ette. Kas näed, mis seal on? Ära mõtle sellele, lihtsalt näe. See on vaatlejana teadlik olek. See on lihtsalt nägemine. Sa oled lihtsalt tunnistajaks sellele, mis seal on. Nüüd aga pööra pead ja vaata ringi. Praktiseeri lihtsalt nägemist. Pane tähele, et peas tekib nähtu kohta mõtteid. Kas suudad lihtsalt neid mõtteid märgata, nii nagu märkasid väljaspool olevat, või tunned sundust nendega midagi ette võtta? Mõtted, emotsioonid – nad tõusevad ise pinnale. On, kuidas on, tore, aga nüüd lihtsalt märka neid.

Kui jõuad seisundisse, kus saad lihtsalt vaadelda, mis peas ja südames toimub, siis märkad ka, et su sees toimuv pole sulle alati meeltmööda. Veelgi enam, sul on tahtmine midagi muuta. See on väga loomulik. Kui tahad oma tahet millekski kasutada, siis kasutagi – lõdvestumiseks. Muutmise soov ei teki iseenesest. Tahaksid end sisemise segaduse eest kaitsta sellega, et püüad sellest lahti saada. Selline vastu sõdimine teeb asja ainult hullemaks. Sa oled võimeline lihtsalt lõõgastuma ja häirunud energiaid mitte puudutama. Esmalt näib see võimatu, sest püüad seda segadust „lõõgastada“. Ära nii tee; lõõgastu ise. Sina, kes sa segadust märkad, pole ise segadus. Sina oled segaduse vaatleja ja palun väga, võid vabalt sellega silmitsi olles end lõdvaks lasta.

Sina oled teadveloleku keskmes, vaadeldes sealt meele ja südame tantsisklemist. See on väga loomulik paik, see paik sügaval sees. Kui sa pole mõtetesse ja emotsioonidesse tiritud, võid niisama lõdvestuda ja vaadelda. Sa ei mõtle toimuvast. Hetkel toimuvat vaadeldes üksnes lõdvestud. Lõdvesta oma õlad, kõht, istmik, ja mis põhiline – süda. Isegi, kui süda ise ei lõdvestu, siis piirkond ta ümber lõdvestub ikka. Sul on tahtejõudu – kasuta seda lõdvestumiseks ja vabastamiseks. Lõdvestu läbi selle vastuhaku, mis sul kõigepealt tekkis, siis vabasta see häirunud energia, mis pinnale tõusis. Seda tehes tekitad ruumi segadust põhjustavate samskara’de vabastamiseks. Annad neile rohkem ruumi, milles nad vabaneda saavad, kuna sa ei võitle enam samskara ’de loodud mõtete ja emotsioonidega. Lõpuks lakkab võitlus täielikult, sest oled tekitanud vahemaa Iseenda ja lärmaka meele vahele. Et olla vaba, peab nende kahe – subjekti ja objekti – vahel vahemaa olema.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Michael A. Singer raamatust „Köidikuist vaba elu“.