Looduse rütmidega kooskõlas elav terve inimene ei tunne kevadväsimust. Kui me pole talvel aega maha võtnud ning selle asemel oleme raugematu hooga tööd rüganud või rohkelt lõbudele andunud, siis tõenäoliselt oleme kevadeks, kui loodus ise äratab meis uued jõuvarud, omadega läbi.
Arusaadav, kohv on nagu piits, kuid vaja oleks kaeru. See kaer, mis jõudu annaks, oleks tulnud juba sügisel mõistliku eluviisi näol maha külvata. Aga kunagi pole hilja midagi ette võtta.
Kõigepealt – hoolitseda selle eest, et uneaeg oleks piisav, minna magama ja tõusta kindlal kellaajal.
Edasi – liikuda rohkesti väljas värskes õhus, et kevadpäike saaks nahka paitada. Siis saab organism täiendava koguse D-vitamiini, millest pimedal ajal vajaka võis jääda. Sobivad nii jalutamine, kepikõnd, sörkjooks, jalgrattasõit, aeroobika kui ida võimlemiskunstid – sõltuvalt kellegi eelistustest ja võimalustest.
Järgmine etapp – parandada toitumist. Menüüs peaks iga päev olema midagi värsket – olgu need idandid, aknalaual ajatatud sibulapealsed või varakevadised nõgese-, naadi- või võilillelehed.
Kolmandas järjekorras võib kasutusele võtta jõudu andvaid ravimtaimi. Et sageli on väsimuse puhul tegu sündroomiga, mida hiina meditsiinis kutsutakse maksa ja põrna düsharmooniaks, tuleks vaigistada liiga ägedat maksa (meie mõistes taltsutada ülekäte läinud vegetatiivsed reatsioone) ning anda jõudu seedesüsteemile (põrnale hiina mõistes).
Võib teha tee piparmündist või melissist (või mõlemast), mille kolme osa kohta lisada juurde üks osa ubalehte. Muidugi võib valida ka mõned teised maksa-sapitaimed ja mõne muu mõrutoonusti.
Alles sellise krundi peale võiks tarvitada tugevamaid toonusetõstjaid nagu ženžen, kilejas hundihammas, pehme väänkellukas või india päritolu uimastav juustumari.
Kui hakkaksime väsimuse korral kohe kasutama toonusteid, biostimulaatoreid või adaptogeene, võib abi olla ajutine ehk tekivad kõrvalnähtudea ärritatus, peavalu või unehäired.
Jõuduandev puder
Võetakse 20 g kileja hundihamba ja 10 g pehme väänkelluka peenestatud juurt, leotatakse 40 minutit vees ja keedetakse seejärel vedelikku kokku kuni ca 30 ml-ni. 100 g pestud riisi keedetakse pudruks ja keetmise lõpul lisatakse juurde saadud ekstrakt. Maitsestatakse suhkruga ning süüakse hommikul ja õhtul 3-5 päeva jooksul; peale paaripäevast vaheaega võib kuuri korrata.
Sellise pudru söömise ajal ei või tarvitada redist ja rõigast ning juua teed ega kohvi.
Sobib kasutada kurnatuse, nõrkuse, isutuse ja liighigistamise korral.
Allikas: Maalehe aastaraamat 2008
