Kehakell tiksub täpselt ning valitseb sinu tundeid ja energiataset

Ööpäevarütmi täppisolek on inimolendi tervise ja kohanemise seisukohalt ülioluline, miks muidu on loodus võtnud vaevaks nii keerulise mehhanismi välja arendada. Uuringud on tõestanud, et meie sisemine kell on palju täpsem, kui varem arvati – see ei jää maha ega käi ette ka organismi vananedes. Kui seda kella tunned, siis tead ka, millal oled tippvormis, millal on seks kõige nauditavam ja millal teeb hambaarst vähem valu.Ei jää maha, ei käi etteMida enam teadlased inimese seesmist kellavärki uurivad, seda enam nad imestavad, kui täpselt meie bioloogiline kell töötab. Paljud bioloogilised näitajad, nagu hormoonide tase ja kehatemperatuur muutuvad ööpäeva jooksul kindlas rütmis, seda nii bakteritel, taimedel, putukatel kui ka imetajatel. Rütmi korrastab sisemine kell, ent ilma ajalise vihjeta võib see valesti käima hakata.Kehakella käik sõltub meie kehas toimuvatest molekulaarsetest sündmustest, mida sätivad erilised geenid, mis juhivad kella tiksumist reguleerivate valkude tootmist.Imetajatel kontrollib kellakäiku aju hüpotalamuses asuv tilluke epifüüs e käbinääre, mis paikneb nägemisnärvide lähedal. Kui see kahjustada saab, kaotab inimene võime oma tegevust ajaliselt korrastada. Ta magab ja on ärkvel küll sama palju kui terve inimene, aga täiesti juhuslikel kellaaegadel.Kui aga keemilised ained on meie sisemise kella kord juba õigeks sättinud, ent vananedes ainevahetus muutub, kas siis kehakell hakkab ette käima või taha jääma?