Kasuta oma vihatunnet enda paremaks tundmaõppimiseks ja arenguks

Teekond selgema iseduse poole
Selle mõttega, et viha võiks muuta “mina”-sõnumiks, puutusin esimest korda kokku mõne aasta eest, kui lugesin Thomas Gordoni menuraamatut “Tark lapsevanem”. Mul on siiani meeles, kuidas ma püüdsin seda teooriat ellu rakendada. Seisin köögis ja pesin nõusid, kui märkasin, et minu poeg Matthew, kes oli tol ajal kolmeaastane, istus köögilaua ääres ja hakkas lõikama õuna terava noaga. Meie sõnavahetus nägi välja umbes nõnda.Mina: “Matthew, pane nuga ära. Sa lõikad endale sõrme.”Matthew: “Ei pane.”Mina (vihaseks saades): “Paned küll!”Matthew (veel vihasemaks saades): “Ei pane!”Mina (häält kõrgendades): “Jah, paned! Pane nuga ära.”Matthew: “Ei pane!”
Nüüd, kui asi hakkas võimuvõitluseks minema, tuli mulle meelde, mida olin lugenud “mina”-sõnumite kohta: nimelt et iga “sina”-sõnumiga lause (näiteks “Sa lõikad endale sõrme”) tuleb pöörata “mina”-sõnumiks, mis ei sisalda süüdistust.
Hetk hiljem alustasin uuesti ja minu hääles ei olnud viha: “Matthew, kui ma näen sinu käes teravat nuga, siis see ehmatab mind.