Kookosõli on tuntud oma kasulike omaduste poolest nii seespidiselt kui ka välispidiselt tugeva niisutajana. Viimased uuringud kinnitavad, et kookosõli parandab ka aju tööd ja kognitiivset funktsiooni.
Kookosõli seostati varem tihti suurenenud südameinfarkti riskiga, kuid viimastel aastatel ilmub aina enam infot selle kohta, et kookosõlil on inimesele hoopis kasulik toime. 1950-ndatel sai alguse rasvavabade toitude populariseerimine: margariini ja tahkestatud taimerasvasid reklaamiti kui tervislikumat alternatiivi seni kasutusel olnud toidurasvadele. Tänapäeval on transrasvu sisaldava margariini ja tahkestatud taimerasva kahjulikkus organismile piisavalt hästi dokumenteeritud ja vanasti kasutatud looduslikud õlid taas ausse tõstetud.
Enamik looduslikke rasvhappeid sisaldab süsinikahelat pikkusega 4–28 ning selle alusel jaotatakse neid lühikese, keskmise, pika ja väga pika ahelaga rasvhapeteks. Pika ahelaga rasvhappeid on kehal raskem lõhustada ja just need salvestatakse tavaliselt keha rasvavarudes. Kookosõli sisaldab keskmise pikkusega (5–12 süsiniku aatomit) süsinikahelat, mis lõhustatakse maksas kergelt ketokehadeks, mis vajadusel asendavad glükoosi ainevahetuse energiaallikana.
Vananedes väheneb aju võime kasutada energiaallikana glükoosi, eriti inimestel, kellel on ainevahetuse häired või insuliini resistentsus. Kuid keskmise ahelaga rasvhapeteks toodetud ketokehasid saab aju kasutada alternatiivse energiaallikana, kui glükoos ei ole kättesaadav.
Teadusajakirjas Neurobiology of Aging avaldati juba 2004. aastal uurimus, milles leiti, et keskmise pikkusega rasvhapete tarbimine parandas mäluprobleemidega ja isegi Alzheimeri tõvega vanadel inimestel kognitiivset funktsiooni. Tegemist ei olnud pikaajalise uuringuga – positiivseid tulemusi mälu ja kognitiivse funktsiooni osas nähti juba uuringu alguses. See leid ei saanud aga suure tähelepanu osaliseks, kuna farmaatsiatööstus püüdis luua ja patenteerida sama toimega ketoonkehi tootvat ravimit.
Kookosõli toimet on kirjeldanud ka Ameerika arst Mary Newport, kelle abikaasa Alzheimeri tõbi oli jõudnud väga raskesse faasi, kus ta ei suutnud iseseisvalt toime tulla igapäevategevustega. Dr Newport tahtis teda registreerida uue Alzheimeri ravimi katsetustele, kuid see ei õnnestunud. Hiljem lõpetati seesama ravimikatsetus, kuna selle tagajärjel suri üheksa inimest.
Olles teada saanud, et ravimikatsetustel uuriti sünteetilist ravimit, mis laguneks kehas ketokehadeks, otsustas dr Newport proovida hoopis kookosõli ja palmiõli, mis mõlemad lagunevad kehas ketokehadeks. Selle tulemusel nägi ta hämmastavat muutust, kuidas üsna lühikese aja järel hakkas abikaasa taastuma täieliku dementsuse staadiumist ning inimesi ja sündmusi ära tundma.
Kookosõli muud kasutusvõimalused:
Juuksehooldus
Kookosõli on juuksehoolduses, eriti idamaades, väga laialt levinud, sest aitab mitmete peanaha probleemide vastu, aitab kaasa juuksekasvule ja on niisutavate omadustega. Selle asemel, et osta tooteid, mis sisaldavad kookosõli soovitatakse osta puhast kookosõli/rasva, ning teha soendatud õliga niisutavaid juuksemaske. Peanahaprobleemide korral, näiteks kõõm, tuleks teha üks kuni kaks korda nädalas õliga massaaži. Samuti sobib kookosõli kasutamiseks pärast juustepesu niisutajana katkistele juusteotstele.
Nahahooldus
Nahahoolduses kasutatakse kookosõli enamasti massaažis tema niisutavate omaduste tõttu, kuid tegelikult on tal kasulikke omadusi rohkemgi — aitab vältida kortsude teket, aitab psoriaasi, dermatiidi, ekseemi ja paljude muude nahahaiguste vastu. Juba paar tilka vannivette lisatud kookosõli annab tervele kehale piisava niisutuse, kuiva naha omanikud võivad kasutada kookosõli kui kehaõli, kartmata, et tulemus jääks pärast liiga rasvane.
Südamele
Paljudest kohtadest võib leida 70-80ndatel levinud informatsiooni, et kookosõli ei ole südamele hea, seda selle pärast, et ta sisaldab suures koguses küllastunud rasvhappeid. Kuid samuti sisaldab ta 50% ulatuses lauriinhapet, mis aitab ennetada erinevaid südameprobleeme nagu kõrge kolesterooli tase ja kõrge vererõhk. Küllastunud rasvhapped kookosõlis ei ole nii kahjulikud nagu seda on küllastunud rasvhapped erinevates taimeõlides.
Kaalu langetamine
Kookosõli peetakse väga edukaks abivahendiks kaalulangetamisel. On teada, et inimesed kes elavad elavad troopilistel aladel ja kelle toidulaual on kookosõli igapäevane toiduaine, on väga harva paksud ja ülekaalulised. Kookosõli aitab kaasa ainevahetuse kiirenemisele ja vähendab stressi pankreaselt, seega kulutatakse varasemast rohkem kaloreid.
Seedimine
Kookosõli peamine kasutusala ongi toidutöötlus ja küpsetusõlina kasutamine. Kookosõli aitab seedimisele kaasa, samuti aitab mitmete seedimisega seotud probleemide vastu, näiteks ärritatud soole sündroom. Kookosõli aitab mitmete mikroobide poolt põhjustatud probleemide vastu ning samas aitab kaasa ka erinevate vitamiinide ja mineraalide imendumisele kehas.
Immuunsus
Kookosõli on väga hea immuunsussüsteemi tugevdaja ning aitab tegeleda erinevate viiruste ja bakterite tekitatud haigustega nagu gripid, viirused ja ka herpes, on leitud kookosõlist abi ka HIV vastu võitlemisel.
Haavade paranemine ja infektsioonid
Kookosõli kasulikkus avaldub ka katkise naha paranemisel, piisab lihtsalt õli sõrmega katkisele kohale (kindlasti mitte värskele haavale) määrimisest ja paranemine läheb tunduvalt kiiremin. Ning Coconut Research Center kinnitab, et kookosõli ka väga kasulik erinevate haiguste ravimisel, on teada, et kookosõli aitab erinavate seente, viiruste ja bakterite poolt tekitatud haiguste vastu, näiteks leetrite, hepatiidi, herpese jm vastu, samuti tapab ta baktereid kõris, kuseteedes jne. Samuti on õli kasulikkus kinnitatud kandidaasi ja löövete (ka mähkmete ärritus) puhul.
Seega kes soovivad olla ilusad, terved ja tugevad on hea mõte võtta kookosõli igapäevasesse kasutusse toitude valmistamisel.
Allikad: Delfi Naistekas
