Õppelaenu põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Laenu võtmisel tuleb kõigepealt selgeks teha, mis on laenamise tegelik eesmärk ning mida see endaga kaasa toob laenajale ja käendajale.
Käendajaks hakkamine võib tuua probleeme
Õppelaenude võtmise aeg on käes ning õppelaenu saamiseks vajab laenaja kahe eraisiku käendust. Kui käendad sõbra või sugulase laenu, pead arvestama sellega, et kui ta mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha sinul kui käendajal.
Vahel kiputakse arvama, et allkiri käenduslepingul on vaid formaalsus, mis aitab sõbral laenu saada. Tegelikult tähendab käendaja allkiri käenduslepingul seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada võetud laenu eest. See tähendab, et kui laenu saajal tekib võlgnevus, siis on käendaja kohustuseks nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu näiteks laenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Hiljem võib käendaja need summad laenu saajalt tagasi nõuda.
Seega tasub enne käenduslepingule allkirja panemist läbi mõelda, kas sulle on jõukohane käenduslepingus määratud summa tagasimaksmine, kui su sõber ühel päeval enam laenu tagasi maksta ei suuda.
Enne käenduslepingule allkirja panemist tasub endale selgeks teha järgmised küsimused:
Mida sa käendad?
Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks õppelaenu puhul võib olla võimalik sõlmida käendusleping ka suuremale summale, kui seda on iga-aastane maksimaalselt antav õppelaenu summa (2012/2013 õppeaastal 1920 eurot), kuna siis ei peaks järgmisel aastal uuesti laenu võttes käendust uuendama. Sellistele tingimustele tuleb enne lepingu sõlmimist kindlasti tähelepanu pöörata ja mõelda, kas see on sulle sobiv või mitte.
Millises summas sa käendad?
Tarbijakäenduse puhul peab käenduslepingus kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma. Üldjuhul määratakse käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Sellega soovib pank garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise. Käendaja võib vastutada ka võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
Maksimumsumma on tarbijakäenduslepingu puhul maksimaalne summa, mille ulatuses käendaja vastutab. See tähendab, et kui sinu lepingus on vastutuse rahalise maksimumsummana kokku lepitud näiteks 5700 eurot ning laenuvõtja kohustused laenaja ees tulevikus sellest suuremad, vastutad sina käendajana siiski kuni 5700 euro suuruse summaga.
Millal pöördub laenuandja sinu kui käendaja poole, kui laenajal on tekkinud probleemid laenu tagasimaksmisega?
Võlaõigusseaduse järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt. Seega on võimalik olukord, kus laenuandja pöördub võlanõudega otse sinu kui käendaja poole, ilma, et ta oleks esmalt pöördunud laenuvõtja poole.
Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud käendaja vastutus. Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt peab pank pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma käendajalt.
Loe käenduse kohta rohkem siit.
Õppelaenu intresse tuleb tasuda juba õpingute ajal
Õppelaenu võtmist kaaludes pead arvestama, et intresse tuleb pangale tagasi maksma hakata juba õpingute ajal, reeglina üks kord aastas sügiseti.
Laenu maksimumsumma on 2012/2013 õppeaastal 1920 eurot ning intress 5% aastas laenujäägilt. Laenu saamiseks pead leidma kas kaks eraisikust käendajat või andma tagatiseks Eestis asuva kinnisvara. Loe käendamisest lähemalt.
Kuna õppelaen on rahaline kohustus, peaks enne laenuvõtmist järele mõtlema, kas seda läheb õpingutega seotud kulude katteks hädasti vaja või saaks hakkama ka muul moel. Kui eesoleva õppeaasta kulusid-tulusid kokku lüües selgub, et laenu oleks siiski vaja, tasub teada, et seda ei pea võtma maksimumsummas 1920 eurot.
Kuigi mõned pangad pakuvad võimalust teha avaldusel linnuke kasti “Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole”, ei pea seda võimalust kasutama. Iga õppeaasta alguses võiks oma eesootavad kulud üle vaadata ning siis vajadusel uus avaldus laenu saamiseks kirjutada.
Kui sa oled eelmisel aastal võtnud laenu sellistel tingimustel, et uuel õppeaastal laekub ka uus laen automaatselt sinu kontole, aga tänavu siiski enam laenu ei vaja, siis tuleb sul loobumiseks kirjutada pangale avaldus. Seda on võimalik teha septembri esimeste nädalate jooksul, kuni pangad pole asunud õppelaenu summasid üle kandma. Täpne kuupäev, mis ajaks peaksid loobumisavalduse esitama, küsi oma pangast järele.
Tagasimaksed hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist
Õppelaenu pead tagasi maksma hakkama hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist ning tagasi maksmiseks on sul aega kaks korda nii palju kui pikk on olnud sinu õppekava järgne õpiaeg. Enne laenuvõtmist mõtle, kas on tõenäoline leida sellise palgaga töökoht, et suudad õppelaenu makseid korrektselt tasuda. Näiteks bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning kui võtad igal aastal maksimumsumma, on sul õpingute lõpuks kogunenud juba 5760 euro suurune laen, lisaks intressid. See on üsna suur summa ning võib takistada sinu muid tulevikuplaane – näiteks arvestatakse õppelaenu kohustusena, kui tahad eluasemelaenu võtta ning selle võrra on võimalik tulevane laenusumma kodu soetamiseks väiksem.
Õppelaenu taotlemise tingimused
Õppelaenu saad taotleda siis, kui õpid täiskoormusega õppes kas era- või riiklikus ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, keskkooli lõpetanuna kutsekoolis või mõnes samaväärses koolis välisriigis. Kui õpid kõrgkoolis osakoormusega või põhikooli lõpetanuna kutsekoolis, siis sa õppelaenu võtta ei saa. Samuti ei saa õppelaenu akadeemilisel puhkusel olles.
Õppelaenu saamiseks on üldjuhul vaja kas kahe eraisiku käendust või Eestis asuva kinnisvara tagatist. Käendajatele esitavad nõuded võivad õppelaenu väljastavates pankades mõnevõrra erineda – näiteks võib olla käendajatele kehtestatud nõue, et neil peab olema viimase kolme kuni kuue kuu jooksul olnud regulaarne ja dokumentaalselt tõestatav sissetulek, mõni teine pank on oma tingimustes sissetuleku suuruse ka määratlenud – üldjuhul on selleks miinimumpalk ehk 290 eurot kuus.
Kindlasti tuleb aru saada käenduse tähendusest. Kui sa käendad oma sõbra õppelaenu, pead arvestama sellega, et panga ees on laenuvõtjal ja käendajal solidaarne vastutus. See tähendab, et kui laenuvõtja jääb pangale laenumaksed võlgu, tuleb laenu maksta käendajal ehk sinul. Kusjuures on ka võimalik olukord, kus pank pöördub võlanõudega kõigepealt käendaja poole, mitte ei püüa esialgu võlgnikult võlga kätte saada.
Loe õppelaenust lähemalt.
Allikas: www.minuraha.ee
