Kui sa ei leia oma viha väljendamiseks turvalist teed, võib see tekitada tõsiseid probleeme. Väljaelamata viha seostatakse depressiooni, erinevate haiguste, süütunde ja enesesüüdistamisega. Eriti tervendav on nende asjade valjusti väljendamine, mida sa pole saanud seni kõva häälega välja öelda. Suurem osa emotsionaalse vägivalla ohvritest on veel suurema vägivalla hirmus õppinud oma tundeid endale hoidma. Kuid need tunded ei kao kuhugi. Nad jäävad su sisse. Nende jõud ei kao kuhugi, nad jäävad lihtsalt väljendamata ja välja ütlemata. Kui sa neid ei vabasta, hakkavad nad paisuma ja roiskuma, muutudes aja jooksul üha mürgisemaks.
Viha vabastamine elutervetel viisidel on nagu pimeda ja hallitanud keldri ukse avamine. Pimedusse võib olla hirmus astuda ja vastutulev lehk võib olla hingemattev. Kuid ukse avamine laseb valguse sisse. Ja värske õhk viib välja kõik halvad lõhnad ja mürgised aurud. Ja lõpuks on seal, kus enne olid pimedus ja toksilisus, hoopis valgus ja värske õhk.
Viha kui domineeriv jõud
Viha võib motiveerida sind vajalikke muudatusi ellu viima. Kui lõpuks näed, et oled teenimatu vägivalla ohver, on loomulik, et sa tunned viha, ja see viha võib toimida energiapalanguna, mis on vajalik vägivaldsest olukorrast väljumiseks. Mida rohkem viha sa vabastad, seda võimsamana sa end tunned. Ühtlasi tunned end ka kergemalt, sest sa ei pea enam endaga kaasas kandma viha, süütunde ja häbi rasket koormat.
Mida kergemalt ja tugevamalt end tunned, seda rohkem on sul energiat ja seda rohkem on sul motivatsiooni oma olukorra muutmiseks.
Kas viha on negatiivne või positiivne?
Paljud suhtuvad vihasse kui negatiivsesse emotsiooni, mis põhjustab vägivalda, kriminaalset käitumist ja muid probleeme ühiskonnas. Kuid viha võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Kui me kasutame viha selleks, et motiveerida end tegema suuri elumuutusi, siis saab sellest väga positiivne emotsioon. Viha võib olla positiivne, kui sa kasutad seda kütusena raevule selle üle, kuidas su partner sind kohelnud on. Viha võib olla väga tervendav, kui sa leiad turvalise viisi selle väljendamiseks.
Õiglase viha väljalaskmine on tervendav, sest see aitab sul end kokku võtta, annab sulle jõudu ja motiveerib sind saama tugevamaks inimeseks. See aitab sul mõista, et sul on rohkem jõudu ja võimekust, kui sa seni arvanud olid.
Vihane olemine võtab palju emotsionaalset ja füüsilist energiat. Selle vihase energia vabastamine võib kasvatada sinu võimet teha enda jaoks positiivseid asju, kaasa arvatud lõpetada emotsionaalselt vägivaldne suhe. Huvitaval kombel aitab viha vabastamine mõnedel inimestel ratsionaalsemalt mõelda. Sul pole enam kõhklusi, mida edasi teha, aga sa hakkad paremini nägema, milliseid edasisi samme astuda tuleb.
Viha on häbi vastandtunne. Mida enam viha suudad sa turvaliselt ja konstruktiivselt vabastada, seda vähem häbi sa tunned. Viha aitab sul ka oma hirme juhtida. Pole võimalik tunda viha ja hirmu ühel ja samal ajal. Viha käsib hirmul jalga puhata. Ta ütleb hirmule, et võtab ohjad enda kätte ja kaitseb meid.
Otse loomulikult võib viha olla ka negatiivne jõud, eriti siis, kui seda süütute inimeste peale välja elada.
Kuigi viha võib anda märku, et midagi on valesti, ei võta inimesed sageli piisavalt aega, et süüvida probleemi olemusse. Selle asemel lasevad nad end vihal kanda ja elavad selle esimese ettejuhtuva inimese peal välja. Seda nimetatakse valesti suunatud vihaks. Väga tavaline on see, et emotsionaalse vägivalla ohvrid valavad oma viha välja lähikondlaste, sealhulgas ka laste peale. Kuid viha väljavalamine laste ja teiste süütute inimeste peale mitte ainult ei lahenda probleemi, vaid tekitab uusi juurde. Siis pole sa oma väärkohtlejast teps mitte parem.
Selleks et su viha oleks väestav ja konstruktiivne, peab ta olema suunatud allikasse – sinu emotsionaalselt vägivaldse partneri poole. NB! Seda ei pea ilmtingimata otse tegema.
Sama tõhus võib olla see, kui sa kujutad ette, kuidas sa oma väärkohtlejaga räägid. Viha on negatiivne või ebaterve siis, kui sa pöörad viha, mis on mõeldud inimese vastu, kes sulle haiget on teinud, enda vastu. Ütleme, et su partner kritiseerib sind või süüdistab sind milleski alusetult. Mida sa teed? Jääd sa vait, usud, mida sinu kohta öeldakse ja hakkad end halvasti tundma? Või saad sa vihaseks ja ütled oma partnerile, et sulle selline kriitika ei meeldi? Kui see, mida ta ütleb, pole õige, kas sa vastandud talle või hakkad kõhklema oma tajudes ja usud tema valesid? Kui sa teed seda viimast, pöörad sa viha enda vastu ja see on väga ebaterve.
Internaliseeritud viha on selline viha, mis on kogunenud sinu sisse ning on jäänud väljendamata. Kui sa tunned viha, aga kunagi ei väljenda seda, siis sa internaliseerid seda – hoiad enda sees. Sellel võivad olla kahjulikud tagajärjed nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Kui sa ei võitle vastu ega vastandu haavavate kommentaaridega, võid sa neid internaliseerida. Sa internaliseerid oma partneri kriitikat, kui sa süüdistad ennast teie suhteprobleemides; kui sa süüdistad ennast selle asemel et mõista, et su partner eksib.
Viha on eriti negatiivne, kui sa muudad selle halvavaks häbiks. Halvav häbi hävitab jõu, võime tegutseda ja seista enda eest, usu sellesse, et sa võid oma olukorda muuta.
Veel üks ebaterve viis vihaga toimetulekuks on selle endasse matmine nii sügavale, kust seda üleski ei leia. Allasurutud viha (viha, mida sa teadmatusest endasse matad) või mahasurutud viha (viha, mida sa teadlikult kõrvale lükkad) võivad põhjustada depressiooni ja enesevihkamist. Sa võid tunda end ka lootusetult ja abitult. Viha võib ennast meie sees peita aastakümneid, eelkõige seetõttu, et selle väljendamine võib tunduda liiga riskantsena. Eriti kehtib see naiste kohta, keda on õpetatud viga mitte tunnistama ja väljendama. See kehtib ka nende kohta, kes alateadlikult tunnevad, et kui nad kunagi viha tunnistavad, ei saa nad enam maha salata, kui sügavalt emotsionaalne vägivald neid haavanud on või kuidas lapsepõlves kogetud väärkohtlemine nende elu on mõjutanud.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Beverly Engeli raamatust „Emotsionaalne ja vaimne vägivald“.
Kuula lisaks ka Vikerraadio Peresaadet „Kuidas kaitsta ennast emotsionaalse vägivalla eest?“
