Kas meie “isud” näitavad toitainete puudust?

Vahel tunneme vastupandamatut isu ühe või teise toidu järele. See ei ole tingimata nälg – võib-olla oled just pool tundi tagasi lõpetanud lõunasöögi, kui sind tabab kohutav šokolaadiisu. Erinevalt tühja kõhu tundest ei aita selliste isude puhul millegiga asendamine. Tunned, et vajad just nimelt seda konkreetset toitu ja mitte midagi muud. Millest sellised isud tulevad ja kas parim viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda, vahendab Telegram.ee.

Iha mingi teatud toidu järele on väga levinud nähtus. Ühe uuringu põhjal kogeb seda ligi 70% meestest ning tervelt 97% naistest. Väga sageli on isu just nimelt maiustuste, eriti šokolaadi järele, aga ka hoopis vürtsikilu või hapukurgi järele. Küsimus – kas isud näitavad keha tegelikke vajadusi või tekivad hoopis emotsionaalsetel põhjustel – on keeruline ja mitmetahuline.

Paljud usuvad, et intensiivne tung mingi kindla toidu järele on keha sõnum, et just seda keha hetkel vajab. Sageli võib see ka tõele vastata. Kui isu on värskete maasikate või salati järele, siis võib sellele julgelt järele anda, teades, et sellest toidust saab kahtlemata kehale vajalikku. Mida aga teha siis, kui isu on hoopis šokolaadi järele? Kakao sisaldab ka meile kasulikke antioksüdante ning võib-olla tähistab šokolaadiisu lihtsalt seda, et keha vajab neid antioksüdante? Mitmed uuringud on näidanud, et šokolaadil võib olla meeleolu parandav toime. Magusa maitse eelistamine on meile omane juba sünnist peale – ka emapiim on magus. Paljud usuvad, et kiire energiasööstu ja tujuparanduse jaoks on šokolaad meie parim kättesaadav lahendus. Samas ei teki meil väga sageli vastupandamatut isu näiteks punaste ubade järele, mis on sama kõrge antioksüdantide sisaldusega kui šokolaad. Kust jookseb piir emotsionaalse söömise ja reaalse füsioloogilise kasuteguri vahel ning kas seda on üldse võimalik väga täpselt määrata?

Toitumisnõustaja Bethany Thayer kirjutab portaalis suhkur, rafineeritud teravili või isegi piimatoode, siis tasub hoolikalt kaaluda, kas iha on selles toidus sisaldavate toitainete või emotsionaalse mõju järele?

Kuidas kiusatusest vabaneda?

Tasakaalustatud teadlik toitumine ja pidev töö iseenda vaimse tervise ja arenguga on võtmetegurid kontrollimatute isude vältimiseks. Piisavalt värsket ja toitaineterikast toitu peaks ideaalis tagama selle, et mineraalide ja vitamiinide vajadus saab kaetud ning keha ei pea meenutama, et millestki puudus on. Ka valgupuudust esineb Lääne ühiskonnas haruharva, pigem on meie toitumise puhul probleemiks ebakvaliteetsete või halvasti seeduvate valkude ületarbimine.

  • Hoolitse selle eest, et tarbiksid piisavalt Vigala Sassi 10 soovitust tervislikuks toitumiseks ja enesetunde parandamiseks

    Dr Adik Levin: mis on tervislik toitumine?

    Inspireeriv lugu: tervislik toitumine aitas paraneda multiskleroosist

    Parem seedimine: millised toiduained sobivad koos söömiseks, millised mitte?

Seotud