Kehavälisele kogemusele järgneb sageli liikumine tumedas tunnelis valguse või teispoolsuse poole. See on nagu üleminek füüsilisest maailmast üleloomulikku, kui analüüsida kogemuse läbi teinute tundmusi. Justkui rakett kosmoses, mis vaikuses eemaldub maapealsest gravitatsioonist ja lineaarsest ajast, kirjutab raamatu „Surmalähedased kogemused“ autor Karl Käsnapuu.
Siin on näide mitmekordse tunnelikogemusega naisterahvalt EN, kellel iga kord eelnes tunnelikogemusele kehaväline hõljumine:
„Nägin teid hiljuti telekas ja otsustasin jagada enda lugu. Ma lapsena minestasin sageli. Alguses kahtlustati langetõbe, aga neuroloogid ei kinnitanud seda.
