Suhtlusvõrgustik Facebook sai veebruaris kümneaastaseks. Selle aja jooksul on psühholoogid pidevalt üritanud aru saada, kuidas sellised suhtluskeskkonnad inimestele mõjuvad.
Nii on mõned uurijad leidnud, et Facebook laastab meie enesehinnangu ja tekitab sõltuvust. Teised leiavad sotsiaalvõrkudel ka häid külgi.
Suur osa Facebooki kasutajatega tehtud uurimustest analüüsivad kasutaja meeleolu ühel kindlal perioodil. Sotsiaalvõrgu mõju on paraku raske hinnata, sest meid mõjutavad korraga kümned pisiasjad – ületöötamisest armumuredeni.
2013. aastal tegi USA Michigani ülikooli psühholoog Ethan Kross uuringu, kus ta jälgis Facebooki kasutajaid kahe nädala jooksul. Katses osalenud noored hindasid mitu korda päevas enda meeleolu. Katse tulemuste põhjal järeldas Kross, et mida rohkem aega inimene Facebookis veedab, seda nukramaks ta muutub.
See ajas teadlased ja meedia kihevile. Uuring ei andnud paraku ühtegi vihjet selle kohta, mis täpselt suhtlusvõrgustiku kasutajad õnnetuks muudab.
Seepärast korraldas Kross kordusuurimuse, kus kõik katsealused käisid laboris kohal ning neil paluti Facebooki kasutada kindlal moel – vaadata pilte, ise postitada, teiste postitusi kommenteerida või tihti sõnumeid saata.
Teadlane avalikustas uurimuse esimesed tulemused USA psühholoogiateaduste assotsiatsiooni konverentsil. Nende põhjal määrabki kasutaja meeleolu see, kui aktiivselt ta Facebooki kasutab. Need, kes ise kirjutavad ja fotosid jagavad, ei lange depressiooni.
Krossi sõnul pole Facebook iseenesest halb. Kurjaks muutub asi siis, kui inimene istub pidevalt internetis ja loeb ainult teiste postitusi. Inimesed kipuvad näitama enda elu sotsiaalvõrkudes tegelikkusest ilusamana ja kui seda oma tegemistega võrrelda, võibki masendus peale tulla.
Allikas: www.novaator.ee
