Ava külgmenüü

Käes on kevadpüha: värvi mune, mine kiigele ja järgi vanarahva traditsioone

Munadepüha on ka meie esivanemate iidses rahvapärimuses esindatud, seda küll pisut kristlikest tavadest erinevalt. Loe, milliseid traditsioonid olid vanadel eestlastel, mida söödi ja joodi ning milliseid kombetalitusi täideti.

Enamus meist rõõmustab pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja üle. Varasemad küsitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pühad muna- ja kevadpüha, mil värvitakse ja koksitakse iidse tava kohaselt mune. Munapühaga on seotud hulk teisigi tavasid, mis aitavad tuua tervist ja elurõõmu.Munapüha, kiigepüha, suur püha ehk enipäiv on maarahva vana kevadpüha, millega kaasneb hulk muistseid kombeid. Munade värvimine ja koksimine, kiigele minek ja pühade-eelne rõõmus suurpuhastus on paljudele kodust tuttavad.Aeg. Munapüha on esimesel täiskuulähedasel pühapäeval peale kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.- 26.04. On looduse ja elujõu tärkamise aeg.Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.