Kadri Luik: suhe on, pere on, aga kas armastus ka on?

Mulle meenus hiljuti üks mu kunagine suhe, mis kulmineerus sellega, et ma lõugasin kodus juba siis, kui köögilaual oli saiapuru. Ja kui nüüd järele mõelda, kas siis mitte päris paljudes peredes ei teki konfliktid täiesti tühistest asjadest. Suhte alguses seksite kirglikult auto tagaistmel ja kõik tundub nii võrratu ja ühel hetkel on kortsus lina ka piisav vabandus, et üldse mitte seksida.Minu meelest on see hale ja kurb, kui palju on meie ümber suhteid ja paare, kes leiavad, et see ongi nii paganama normaalne, kui nad päevad läbi nääklevad ja norivad, hoiavad distantsi ja elavad nagu kloostrielanikud. Tulles tagasi selle saiapuru juurde, siis ma tegin sellele suhtele kiire lõpu, sest ma teadsin, et varsti suudan ma ka väljaviimata prügikastist tekitada sellise tüli, et taldrikud lendaksid. Ei, ma pole halb inimene, ma pole riiakas ja minu mees polnud mingi laisk jobu, vaid kui inimesed valetavad endale, tahavad näha toimivat suhet, näidata teistelegi, kui ilus kõik on, siis ühel hetkel hakkad juba alateadlikult otsima põhjuseid, miks mitte õhtul ühte voodisse heita või miks see asi ära lõpetada. Paljud ei lõpeta, paljud elavadki nii aastaid. Kui sa aga tülitsed pesemata sokkide pärast, mida sa siis päris probleemide korral teed?