Kadri Luik oli armastatud blogija, kellel oli julgus mõelda ja ka julgus öelda. Hingedepäeval, mil on Kadri Luige sünniaastapäev, ilmub tema viimane raamat “Julgus mõelda, julgus öelda 3”, kus on kirjas ülipopulaarse blogia viimased julged mõtted ja soovid oma lugejatele, mida ta jõudis kirja panna ja kirjastajale ära saata enne oma ootamatut lahkumist tänavu 25. veebruaril. Alkeemia pakub mõtlemisainet Kadri armastuse- ja suheteteemalise looga tema esimesest raamatust.
Mulle meenus hiljuti üks mu kunagine suhe, mis kulmineerus sellega, et ma lõugasin kodus juba siis, kui köögilaual oli saiapuru. Ja kui nüüd järele mõelda, kas siis mitte päris paljudes peredes ei teki konfliktid täiesti tühistest asjadest. Suhte alguses seksite kirglikult auto tagaistmel ja kõik tundub nii võrratu ja ühel hetkel on kortsus lina ka piisav vabandus, et üldse mitte seksida.
Minu meelest on see hale ja kurb, kui palju on meie ümber suhteid ja paare, kes leiavad, et see ongi nii paganama normaalne, kui nad päevad läbi nääklevad ja norivad, hoiavad distantsi ja elavad nagu kloostrielanikud. Tulles tagasi selle saiapuru juurde, siis ma tegin sellele suhtele kiire lõpu, sest ma teadsin, et varsti suudan ma ka väljaviimata prügikastist tekitada sellise tüli, et taldrikud lendaksid. Ei, ma pole halb inimene, ma pole riiakas ja minu mees polnud mingi laisk jobu, vaid kui inimesed valetavad endale, tahavad näha toimivat suhet, näidata teistelegi, kui ilus kõik on, siis ühel hetkel hakkad juba alateadlikult otsima põhjuseid, miks mitte õhtul ühte voodisse heita või miks see asi ära lõpetada. Paljud ei lõpeta, paljud elavadki nii aastaid. Kui sa aga tülitsed pesemata sokkide pärast, mida sa siis päris probleemide korral teed? Kui sa annad oma partnerile kätte kord kuus, sedagi hambad ristis, ning loodad, et mees kõrvale ei pane, siis oled sa sadist nii iseenda kui oma partneri vastu. Kui sa ei ihalda kõige kallimat inimest oma elus, siis on midagi mäda, ja see on ohutuli, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Millal sa viimati naeratasid, kui nägid oma kallimat uksest sisenemas? Või tunned juba aastaid, et elu on siis ilusam, kui teda kodus pole? Järjest enam paare väidavad, et “Ega elu ei peagi olema nagu lilleaed ja tavaelus polegi aega seksida!”. Kas see siis ongi nüüd uue ajastu tõde või peaksime me ikka natuke pikemalt selle üle mõtlema?! Kas pole aega või pole tahtmist? Kas me lihtsalt ei oska või ei taha harmoonias elada või tõesti on see normaalne, kui me päevad läbi vaidleme, kiskleme, viriseme? Mind sellised suhted väsitavad.
Mulle ei meeldi elada pideva pinge all, kodus maid jagada ja võimumänge mängida. Mulle ei meeldi olla virisev naine ja veel vähem tahan ma õiendavat meest. Mulle ei meeldi magada eraldi voodites ja veel vähem pean ma seda kõike paratamatuks või normaalseks. Aga see kõik võib juhtuda meist igaühega ja juhtub siis, kui unustame endalt küsida: suhe on, pere on, aga kas armastus ka on? Kui armastust enam pole või, veel hullem, pole kunagi olnudki, siis oleme me kõik need näägutavad naised või närvihaiged mehed…
Autor: Kadri Luik
Allikas: Kadri Luige raamat “Julgus mõelda, julgus öelda” kirjastuselt Pilgrim
Hingedepäeval, mil on Kadri Luige sünniaastapäev, ilmub tema viimane raamat “Julgus mõelda, julgus öelda 3”, kus on kirjas tema viimased julged mõtted ja soovid oma lugejatele, mida ta jõudis kirja panna ja kirjastajale ära saata enne oma ootamatut lahkumist tänavu 25. veebruaril.
