Vahel olen enda kohta kuulnud ütlemist, et olen isehakanu. Samamoodi olen teiste kohta kuulnud, kuidas nad on isehakanud. Isehakanu kõlab halvustaval toonil ja tuleb pigem nende suust, kes on pahased selle üle mida sa teed, eriti kui veel hästi teed. Need kitsaks tõmbunud huuled ja kriipsuks joonistunud suud on lihtsalt priceless, kes enda keskis arutlevad, et kus ja kui palju ta õppinud on, kes on tema õpetajad, mitu diplomit tal seinal on, kas ta üldse pühitsetud on ja kelleks ta ennast õigupoolest peab, kirjutab Ilona Karula oma kodulehel Algolemus.com.
Oma teekonnal on mulle suureks inspiratsiooniks olnud teised isehakanud. Mulle meeldib ütlemine, et kõik, mida sa tõeliselt vajad on juba sinu sees olemas. “Don’t wait the others to light your fire.
