Ava külgmenüü

Isata kasvanud lapse valu: kohtumine isaga iseendas

Eile jõudsin oma teekonnal kohta, kus suutsin kirjutada loo isata kasvanud lapse ja isa kohtumisest. Mina olen see laps, kes kuni eilseni teadis, et ta on kasvanud ilma isata. See lugu andis mulle teadmise, et tegelikult olen kasvanud isaga koos, lihtsalt enne mina ei näinud seda. See on sügavalt puudutav lugu. Kui ma enda ümber vaatan, siis näen, et nii palju on inimesi, kes on olnud lapsena ühel või teisel moel ilma isata ja suurena on nendes ikka see valu sees. Ma loodan, et see lugu aitab selliseid inimesi ehk suudavad nad siis oma loole teise nurga alt vaadata, kirjutab Marianne Umborg oma blogis.

Rännak on pühendatud isata kasvanud lastele ja lasteta kõndinud IsadeleSa oled üksinda mänguväljakul. Sa istud kiigel ja õõtsutad end tasakesi edasi-tagasi. Sa oled kurb, sest tunned end üksikuna. Sa oled õnnetu, sest soovid olla koos oma isaga. Sa oled nõutu, sest Sa ei tea, kuidas see saaks võimalik olla. Sina ei tea ega tunne oma isa, sest täiskasvanutel on oma valikud ja teed, Sinu isa valis enda omad, kuid tema rada ei kohtunud Sinu omaga. Sina oled laps, kes soovib kõige loomulikumat asja siin maailmas – olla koos oma isaga.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.