Inimeste omavaheline suhtlus on arhetüüpide poolt tugevalt mõjutatud

Arhetüüp on inimkonna kollektiivsest alateadvusest lähtuv püsistruktuur, mis teadvuses avaldub universaalse motiivi või kujundina. Selle sünonüümideks on „etalon“, „algkuju“, „algvorm“ ja „prototüüp“. Arhetüüp tähistab niisiis algupärast mudelit, mis on aluseks tervele reale universaalsetele kujutistele. Encyclopædia Universalisest võib lugeda: „Laiemas mõttes on arhetüüp algne kujund, see, mis toidab isiklikke kujundeid ja varustab neid sellest samast arhailisest varamust, mida kasutavad mütoloogiad ja religioonid“. Arhetüübid saavad oma kuju muinasjuttudes, müütides, folklooris, erinevate rahvaste riitustes ja kujutava kunsti mis tahes žanris, kirjutavad Bernard Fadda ja Jean Yves Kerzulec oma raamatus “Perekonstellatsioonid”.

Hoolimata definitsioonidest on arhetüübi mõistet väga keeruline määratleda, kuna antud fenomen põhineb nähtamatul, mitte mingil väljakujunenud kujutluspildil. Kuivõrd arhetüübid kuuluvad alateadvuse juurde, selgitab Carl Gustav Jung: „Mida iganes me väidame arhetüübi kohta, on need alati vaid ideed, mis kuuluvad teadvuse juurde. Samas sellest lähenemisviisist väljaspool ei saaks me absoluutselt mitte midagi arhetüüpide kohta öelda – need jäävadki mõistatuseks, kuuludes transtsendentsi valdkonda“. Jung on alati keeldunud arhetüüpe üles loetlemast.

Oma töös „Inimene oma hinge avastamas“ väidab C. G. Jung, et mehed ja naised saavad terviklikeks indiviidideks, väljakujunenud isiksusteks üksnes põhjaliku sisevaatluse tulemusena, mida Jung nimetas „individuatsiooniks“.

Niisiis, kuidas nii keerulist mõistet nagu arhetüüp selgitada, et sellest ka mõistusega aru saaks? Millele täpsemalt vastavad need Jungi arhetüübid, mis on „nähtamatud“ ja mis „jäävadki mõistatuseks“? Toome siin ära Jungi peamised arhetüübid. Selguse ja populariseerimise huvides peame vajalikuks esitada neid kompleksseid arhetüüpe lihtsustatult, pidades samas siiski kinni Jungi teedrajavast mõtteviisist.

ANIMA (lad anima, „hingetõmme“, „hing“) on naiselik element mehe psüühes, mehe sisim naine. Anima ilmub unenägudes ja fantaasiates võrgutava või deemonliku naise kujul, kandes endas naiselikke väärtusi, mis jäävad sageli kaugeks unenägija teadvustatud väärtustest. Need naiselikkuse arhetüübid esinevad neljal kujul:

Primitiivne naine on Anima esimene tasand. Selle tasandi posiitiivset aspekti sümboliseerib kõige paremini Eeva kuju piiblist. Anima esimese tasandi negatiivset, destruktiivset aspekti kujutatakse sireenide, vetevaimude või saatuslike naiste (pr femme fatale) kujul.

Tegudenaine kehastab Anima n-ö romantilist ja esteetilist tasandit. Näiteks võib siin tuua „Fausti“ Helena, jahijumalanna Diana, Jeanne d’Arc’i ja amatsoonid.

Spirituaalselt pühendunud naine vastab kolmandale tasandile, kus armastus ülendub vaimse pühendumise kõrgusteni. Läänes on Anima seda tasandit sageli kujutatud Neitsi Maarjana, kuid ka Vana-Egiptuse jumalanna Isise või hinduistliku Kâli kujul. „Kolmanda tasandi Anima toob mehele niihästi elu kui surma, nii pühitsemist kui hävingut“.

Vana tark naine vastab Anima neljandale, kõige kõrgemale tasandile, mis on seotud transtsendentse tarkusega. Sellist tarkust sümboliseerivad Metis, Ateena ema, kes vanakreeka mütoloogias kannab intellektuaalset tarkust, või gnostikute Sofia, müstilise ja spirituaalse tarkuse kandja.

ANIMUS on naise psüühe mehelik külg. Animus ilmub unenägudes ja fantaasiates sageli ahvatleja, deemonliku, macholiku või vägistaja mehe kujul ning kannab mehelikke väärtusi, mis on unenägija teadvustatud naiselikele väärtustele enamasti vastandlikud. Ka Animusʹel on neli arengujärku, iga neist vastab psüühika küpsuse ühele tasandile:

Primitiivne/Ürgne mees tähistab naise psüühikas oleva meheliku külje esimest tasandit. See ilmub palja füüsilise jõu kehastusena, musklis mehena ja džunglikangelasena, nagu Tarzan, Dionysos ja Herakles.

Tegudemees on Animusʹe teine tasand, mis annab naisele initsiatiivi ja suutlikkust plaanitult tegutseda. Selle tasandiga seotud kujutluspildid ja mõtted, millega naine end kas täielikult või osaliselt samastab, juhivad teda alateadlikult selliste tüüpide suunas nagu Indiana Jones, jahimees, sõdalane või sõjakangelane.

Sõnakuulutaja, Animusʹe kolmas tasand, on sõna jõudu kasutada oskav mees, kes ilmutab end professori, vaimuliku või oraatorina. Kujutluspildid ja psüühilised mõtted suunavad alateadlikult ka sellise mehekuju juurde, keda sümboliseerib Don Juan.

Tark on naise psüühes esinevate mehelike kujutiste ehk Animusʹe neljas tasand, mis kujutab endast „ülimat mõistmist“ ning juhatab teed vaimse tõe poole, mille kaudu elu omandab uue tähenduse. See arhetüüp annab naisele vaimse kindluse ja toe. Sageli projitseeritakse see Gandhile, aga näitena saab tuua ka võlur Merlini ja Jumal-Isa.

SISEMINE LAPS tähistab täiskasvanu lapselikku osa, mis moodustub meie lapsepõlve headest ja halbadest kogemustest. Me kõik oleme kunagi olnud lapsed ja see laps elab täiskasvanueas meie alateadvuses edasi. Muinasjuttudes tegutsevad päkapikud, gnoomid või haldjad, kes on vahel mänglevad, targad, tembutajad, aga ka julmad, on selle arhetüübi tüüpilised esindajad.

VARI vastab, nagu nimigi viitab, varjuküljele, mis on olemas igaühes meis. See peegeldab meie psüühe kõige sügavamaid tahke, varjatumat ja taunitavamat osa, võimalike häirete allikat. Vari kehastub kõiges selles, mida Ise keeldub tunnistamast, mida ta salgab ning mille projitseerib teistele. See arhetüüp kehastub sageli loo negatiivses tegelases.

PERSONA (vanakreeka keeles märkis algupäraselt näitleja maski, mis võimaldas tal näidendis konkreetset rolli mängida) on „sotsiaalse fassaadi“, konformsuse arhetüüp, mis aitab meil jätta soodsat muljet, et ühiskond meid aktsepteeriks. Persona on sotsiaalse ja ühiskondliku elu alus. Antud arhetüübist tulenevad sotsiaalse kuulekuse vajadus, jäljendamine ning kohanemine ühiskonnas või allumine normidele ja ühtsetele käitumisstandarditele, mis võivad mõnikord olla indiviidi arengu jaoks kahjulikud.

ISE on Jungi poolt välja toodud arhetüüpide hulgas üks kesksemaid. Ise on korra ja ühtlustamise arhetüüp, mis peab dialoogi alateadvusega, tõmbab enda poole ja harmoniseerib teisi arhetüüpe ning nende avaldumist teadvuses. See dünaamika motiveerib igat inimest end teostama ja saama veel rohkem iseendaks. Ise ühendab eneses sisekonfliktide allikaks olevad vastuolud, mida unenäod püüavad tasakaalustada. Tegemist on psüühika sügavaima tuumaga, tõelise kasvuteljega, mis seob ühtseks tervikuks kõik psüühe osad ja on tugipunktiks teel individuatsiooni suunas.

TRIKSTER/VÕRUKAEL on müütiline tegelane, kes esineb kõigis kultuurides ning kelle tegi kuulsaks Ameerika antropoloog ja õppejõud Paul Radin (1883–1959). Claude Levy-Strauss räägib „petisest“ (keskprantsuse keelest decepteur ehk „see, kes petab ja reedab“). Denise Paulme toob näiteks Saharast lõunasse jääva Aafrika müütides ja muinasjuttudes esineva Nutika lapse tegelaskuju. Võrukaelal on sarnaseid jooni ka Põhja-Ameerika indiaanlaste püha looma koioti või Skandinaavia mütoloogiast pärineva pettuste jumala Lokiga. Oma ettenägematu ja kapriisse karakteri tõttu häirib ta kehtestatud korda, tekitab tüli ja külvab segadust.

VANA TARK MEES on küpse tarkuse ja sõltumatuse tegelaskuju. Vana tarka meest on tihti kujutatud isaliku, hea ja targa mehekujuna, kes kasutab oma teadmisi ja kogemusi, et aidata ja juhatada peategelasi või kangelasi.

ALLILMA-EMA on Jungi teoorias võimas energeetiline sümbol, „kõige alguseks oleva ürgallika“ sümbol. Kreeka mütoloogias Gaïa, Gaya või Gê, mis tähendab maad ja mida samastatakse emajumalannaga ja titaanide emaga ehk arvukate jumaluste esivanemaga.

Need on peamised arhetüübid, nagu me neid Jungi teooriates võime leida. Esitasime nende kirjeldused meelega lühendatult, kuna selle raamatu eesmärk ei ole süveneda Jungi arhetüüpide maailma. Aga kui tahame perekonstellatsioone sügavamalt mõista, ei pääse me Jungist mööda.

Tuleb meeles pidada, et need Jungi poolt avastatud arhetüübid on otseses seoses kollektiivse alateadvusega, moodustades kollektiivse alateadvuse sisu. Samuti on arhetüübid osalised morfogeneetilise ehk ühise teadmistevälja kujunemisel. Sellega seletub ka nende pidev, alateadlik ja peidetud kohalolek mis tahes liiki perekonstellatsiooni seansside ajal.

Perekonstellatsioonides aitavad arhetüübid nõustatavat inimest paremini mõista. Samuti aitavad need täpsemalt ja peenekoelisemalt mõista inimolendi põhimotivatsioone üldisemalt.

Oleme arhetüüpide poolt alateadlikult mõjutatud ka igapäevases elus, kui omavahel suhtleme ja vastastikku üksteisele mõju avaldame. Selle teadvustamine võimaldab end distantsilt vaadelda ja endale oma sisemaailma toimuva kohta küsimusi esitada.

Paslik on siia lisada, et ka juhtimise valdkonnas on tööprofiili koostamisel Jungi arhetüüpsete ja psühholoogiliste tüüpide teooria juba kasutusel. Samuti püüab arhetüüpidel põhinev turundus välja töötada ühtlustatud reklaamistrateegiaid kogu maailmas, lähtudes ideest, et arhetüübid on kõikjal samad. Neuroturunduse kiire areng ja suurenev populaarsus on ju juba mõnda aega kõneaineks.

Kas võib olla, et arhetüübid valitsevad meie käitumist rohkem, kui me ise arvame?

Kas ei räägita üha enam ja enam avastustest neurobioloogias ja neuropsühhiaatrias?

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Bernard Fadda ja Jean Yves Kerzuleci raamatust “Perekonstellatsioonid”.

Seotud

5 praktilist nippi kuidas meeleolu tõsta

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.