Ava külgmenüü

Ilusate inimeste paradiis

Vahetult enne Brasiiliasse sõitu juhtusin vaatama telesaadet, kus räägiti kuulsast Ipanema rannast. "See on rand, kus võib näha kõige ilusamaid inimesi," ütleb unistavalt reporter. Samal ajal libiseb kaamerapilt mööda noorte naiste päikesepruune prinke pepusid. Oo! seda saan ma õige pea näha!

Mõni nädal hiljem jalutame mööda sedasama Ipanema randa ja minu ehmatuseks on kohalikud naised kõik vägagi matsakad. Kus on need saledad pihad ja pringid pepud, mida mulle lubati?! Ja mida need inimesed omati söövad, et nad nii ülekaalulised on? Kas nad tervislikust toidust pole midagi kuulnud?Brasiilia on nagu suur turg, letid puu- ja juurviljade all lookas, see maa on lausa “tervislikult toitujate paradiis,” nagu märkis mu reisikaaslane. Leian end ikka ja jälle inimesi läbi päikeseprillide põrnitsemas ja hinnanguid andmas: “Nii noored ja juba nii paksud”. “Nii paksud, kuid ometi nii rahulolevad ja rõõmsad,” pean samuti tunnistama.Ümberringi on portugalikeelne rõõmus jutuvadin, emad ehitavad lastega liivalosse, tüdruk sädistavad telefonitsi sõbrannadega, poisid taovad veepiiril jalgpalli. Kõik on pingevabad ja loomulikud.Tunnen, kuidas mu õlad lõdvestuvad.Sisemaale jõudes löön pousadas korvtoolis mõnuledes lahti David Icke´i raamatu “Mina olen mina!

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.