Kilpkonnasaare ehk Põhja-Ameerika põlisrahvaste kaudu on meieni jõudnud visiooniotsingu (vision quest) mõiste ja praktika. Olen veendunud, et ka meie kultuuris on sarnane nähtus olemas olnud, kuid sarnaselt paljudele ühe paiga põlisrahvale omastele praktikatele on see kas unustusse vajunud või teisenenud millekski, milles me visiooniotsingut enam ära ei tunne.
Mäletan, et 18-aastasena ülikoolis esimesel kursusel bioloogiat õppides ja visiooniotsingutest midagi teadmata tekkis mul tugev tunne, et pean ühe öö üksinda looduses veetma. Läksingi siis ühel õhtul Tartust Ahja jõe äärde Kikassaarde, teel nägin veel suuri koeri, kes metsas jahti pidasid ning kohale jõudes istusin jõekaldal maha. Tegin väikse lõkke ja olin üksinda varakevadises öös.