Käisin täna lastega kinos vaatamas filmi "Kaunitar&Koletis". Teada tuntud muinasjutt sellest, kuidas ilusa neiu armastus muudab koletise tagasi ilusaks kuningaks. Ilus muinasjutt, kas pole? Kuid nii mõnigi meist on kogenud, et vaatamata konna pidevale suudlemisele ei taha ta kuidagi printsiks muutuda. See film meenutas mulle miskit, mida ma õpetan Tantra kursustel ja mida kutsutakse transfiguratsiooniks.
Transfiguratsiooni mõiste tuleb Kristlusest ja loost, kus Jeesus viis oma õpilased Tabori mäele ja paljastas seal oma jumaliku olemuse. Meie jumalik olemus on tegelikult meis kõigis olemas, kuid tänu sellele, kuidas me oleme ühiskonnas kasvanud, ei paista see välja ja me ei oska seda ka teistes näha ja otsida. Lihtsam on alati hukka mõista. Transfiguratsiooni põhimõtteks on vaadata ja tunnetada teist inimest südamega ja mitte silmadega, läbi sadade filtrite, mida meie meel sinna on seadnud.
