Läbi keha ja meele lõdvestumise on võimalik sisemise selguse ja energiavarude taastamine, et seeläbi olla valmis uuteks pingutusteks ja ettevõtmisteks. Kui ollakse võimetu lõdvestama, siis igapäevased elu loomulikud tegevused võivad pingete kuhjumise tagajärjel hakata üle jõu käima.
Pingete kuhjumine võib väljenduda pidevas väsimuse tundes, näiteks kui keha ei taasta peale mõõdukat füüsilist pingutust oma jõudu (jääb pingeolekusse); meelest tulenevates kannatustes, näiteks negatiivses mõtlemises või hoopis liigses ärrituvuses ning keskendumisraskustes ja kannatlikkuse puudumises. Need on vaid mõned variandid võimalikest sümptomitest, mille ühine nimetaja on pinges olek – sobiva lõdvestuse puudumine.
Pikaajaline füüsiline ja vaimne pinge ning võimetus lõdvestuda võib endaga kaasa tuua erinevaid tervisehädasid – muuhulgas valud kehas, suhtlemisraskused või näiteks õppimisvõime/töövõime vähenemise ning sellest tulenevalt ohu töö kaotada või koolist välja langeda. Hirmude kasvamine ning muretsemine põhjustavad tihti omakorda pingeid.
Võimetusele lõdvestuda võib järgneda “läbipõlemine”. Ka võivad pikaajalise pinge tulemiks olla meditsiinilised probleemid nagu näiteks kõrge vererõhk, hingamisraskused, ärevushäired, depressioon jms. Vaimne väsimine tekitab füüsilist kurnatust ja vastupidi. Keha ja meel on omavahel seotud tervikuks läbi hingamise ja eneseteadlikkuse. Kui inimene pole enda loomupärastest omadustest ja vajadustest teadlikud (iga inimene on ainulaadne), siis võib ta unustada end erinevatel põhjustel pingutama ja raisata oma energiavarusid.
Pingete kogunedes võib pingutamine anda eesmärgi saavutamisele hoopis vastupidise tulemuse ning osutuda takistuseks soovitu saavutamisel. Läbi teadliku lõdvestumise on võimalik lubada minna olukordadel/teetõketel, mis elu enam ei toeta ning seeläbi saada jõudu/teha ruumi uute või käsilolevate ettevõtmiste tarvis.
Täielik lõdvestumine
Lõdvestumine peaks toimuma nii keha kui meele tasandil lähtuvalt indiviidi isikuomadustest ja harjumustest. Mida rahutumad/rohkem pinges on keha ja meel, seda individuaalsemat lähenemist tihti lõdvestumise vahendite valikul vajatakse. Joogas kasutatakse teadlikuks keha ja meele lõdvestamiseks erinevaid tehnikaid lähtuvalt inimese hetkeseisundist ja vajadustest. Näiteks füüsilised asendid, hingamistehnikad, visualiseerimine, keskendumisharjutused, eneseteadalikkuse tõstmine läbi filosoofia ja eneseuuringu jpm.
Eraldi vahendina võib esile tuua häälekasutuse ning sealt omakorda eristada Veedadest pärinevate mantrate retsiteerimise. Veedad on iidsed pühad sanskritikeelsed tekstid, mis koosnevad mantratest ja kus on väidetavalt peidus vastused kõikidele küsimustele. Mantrad on võimsad helid. Kui neid hääldada õigesti ning soodsa kavatsusega, siis need levitavad erilist vibratsiooni meie kehas. Vibratsioonil on võime mõjutada meie füsioloogilist seisundit, sh vähendavad pingeid – parandades nii meie füüsilist, vaimset kui ka emotsionaalset tervist. Mantrate kasutus helina pikendab väljahingamist, mis omakorda toetab lõdvestumist. Mantrad soodustavad täielikku keskendumist ja on meditatsiooni üheks töövahendiks.
Pinges olekus võib inimene end tunda justkui pimeduses olevat, kuna elujõu voolamine on takistatud. Pingete vabastades võib tajuda, kuidas igapäevaelu taas liikuma hakkab ja lahendused leiduvad ka kõige võimatumatena tunduvatele olukordadele. Elus on endiselt nii rõõmu kui kurbust, nii väljakutseid kui kordaminekuid. Kui läbi lõdvestuse on taastatud nii sisemine kui füüsiline jõud, siis pole inimene äärmustest enam nii tugevalt mõjutatud, kannatusi on vähem ja elu saab sujuvamalt kulgeda mööda loomulikku teed.
Pingete leevendamise esmaabi
– Kui märkad, et oled pinges, on hea algus juba tehtud.
– Kui pinge on seotud mõne kindla situatsiooni või tegevusega, siis võimalusel eemaldu ajutiselt sellest.
– Too tähelepanu enda keha juurde näiteks keskendudes oma jalataldadele. Toeta need tugevalt vastu maas.
– Seejärel tee mõned lihtsad füüsilised harjutused – sirutused, painutused. Katsu kuulata oma keha vajadusi.
– Sealjuures teadvusta oma hingamist. Märka, et hingad sisse ja välja. Luba sisse hingamisel end sirutada ja väljahingamisel lõdvestada.
– Edasi too fookus alakõhule ja märka, et sisse hingamisel alakõht pisut paisub ja väljahingamisel vajub. Märka kuidas hingamine muutub sujuvamaks ja ühtlasemaks.
– Edaspidi võid tähelepanu tuua rohkem väljahingamisele ning et keskendumist soodustada võta appi mõni täht või häälik. Kasuta kuuldavat heli. Tee vähemalt 12-24 teadlikku hingamist.
– Kausta harjutust järjepidevalt.
Kui oled häirivale pingele hetkelise leevendust saanud ning tähelepanu iseenda juurde toonud ja seeläbi energiat juurde saanud, on võimalik uurida, et mis valu või häirituse sinus esile tõi. Kas järgmisel korral saaksid ise teha midagi teisiti, et pinge tekkimist ennetada? Kas oleks võimalik läbi teadlikkuse oma reaktsiooni muutes pinget vähendada või vaos hoida ning seeläbi saaksime vajalikku või soovitud igapäevategevust siiski teostada?
Autor: Marilii Toots
