Liigume oma mõttekäiguga veel sügavamale. Iga sündmus, mis meile osaks saab, on parim, mis meiega juhtuda võib. Isegi siis, kui juhtunu teeb haiget, tundub totaalse ebaõnnestumisena, jätab meid ilma kellestki või millestki kallist, on kõik läinud parimal viisil just selle tõttu, mis juhtus. Iga sündmus inimese elus on inimese enda hüvanguks, kirjutab Kadi Kütt oma äsja ilmunud raamatus "Ärevuse vari".
Ma usun, et see mõtteviis on paljudele võõras ja tekitab hämmingut. Võib-olla tundub see mõte sulle lausa jabur. Heakene küll, kui ma kaotan käekella või murran varbaluu, siis võin ju endale öelda, et oligi tagumine aeg uus kell hankida või töölt puhkust võtta, aga kuidas on tõsiste saatuselöökidega?
