Huuled – inimese kõige paljastatum erogeenne tsoon

Hollandi teadlased on kuulutanud, et inimesed vahetavad kirgliku kümnesekundilise suudluse käigus umbes 80 miljonit bakterit. See avastus võib musitamisest jätta tõeliselt eemaletõukava – ning külmetus- ja gripihooaja eel lausa ebahügieenilise – mulje.

Kuid ärge lööge kartma, sest palju tõenäolisem on haigestuda päeva jooksul inimestega kätt surudes kui suudeldes. Ja selle kõige taga peituv teadus avaldab, et lisaks neile bakteritele jagame oma partneriga ka palju suudluse häid omadusi.

Suudlemine ei seisne ainult bakterite vahetamises või romantikas. Meie esimesed kogemused armastuse ja turvatundega sisaldavad tavaliselt ka survet huultele ning huulte stimuleerimist moel, mis jäljendab suudlemist, näiteks rinna imemine või lutipudelist joomine. Need varajased sündmused panevad imiku ajus paika tähtsad närviteed, mis seostavad suudlemist positiivsete emotsioonidega ning omavad tähtsust terve elu vältel.

Meie huuled on keha kõige paljastatum erogeenne tsoon. Erinevalt teistest loomadest on inimhuuled ainulaadselt pruntis ehk väljapoole kaardu. Huultes on arvukalt tundlikke närvilõpmeid, seega saadab isegi huulte kerge silitamine meie ajju informatsioonitulva, mis võib meis kohati tekitada väga hea tunde.

Suudlemine aktiveerib ajus väga suure osa, mida on seostatud aistingualase teabega, sest me püüame suudluse käigus toimingust agaralt sotti saada, otsustamaks, mida edasi teha. Suudlustel on maagiline mõju, sest need saadavad läbi meie keha tõelise neuromediaatorite ja hormoonide keerise, mis mõjutab meie mõtteid ja tundeid.

Suudlemise koodid

Kui kahe inimese vahel on tõeline “keemia”, võib suudlus panna aluse uuele armusuhtele. Kirglik suudlus viib kaks inimest füüsiliselt väga lähestikku, lausa ninapidi kokku. Saame üksteise kohta palju teada, kasutades selleks haistmismeelt, maitsmispungi ja kompimismeelt. Seetõttu jõuavad meie ajusse kõiksugu signaalid, mis annavad meile infot selle teise inimese kohta. Inimese lõhn võib partnerile isegi edastada alateadlikke vihjeid ta DNA kohta.

Evolutsioonilised psühholoogid Albanyst New York State University ülikoolist avastasid, et 59% meestest ja 66% naistest on enda sõnul katkestanud mõne uue suhte vaid seetõttu, et esimene suhtlus ei olnud hea. Tegu on looduse ülima lakmustestiga, mis ajendab meid tundma suurimat ligitõmmet selliste inimeste vastu, kes on meile parimad geneetilised partnerid.

Šveitsi bioloogi Claus Wedekindi korraldatud uuring näitas, et naisi tõmbab enim selliste meeste lõhn, kes kannavad erisugust immuunsüsteemi geneetilist koodi selles DNA-piirkonnas, mida tuntakse peamise koesobivuskompleksi ehk MHC all.

Teadlased on arvamusel, et kui kahel inimesel on haigustega võitlemise seisukohalt selgelt erinev geneetika, esineb ka nende lastel tõenäoliselt tugev immuunsüsteem. Me ei pruugi kellegagi huulipidi kokku puutudes küll otseselt mõelda lapsevanemaks saamisest, aga suudlemine annab meile vihjeid, mis aitavad meil otsustada, kas suhet tasub kaugemale viia. (Tähtis on aga lisada, et rasestumisvastaseid tablette võtvad naised näitavad meeste suhtes vastupidist eelistust, valides pigem selliseid mehi, kelle MHC geneetika sarnaneb nende omaga. See aga annab mõista, et rasestumisvastaste vahendite tarbimisega võime oma keha lollitada enam kui ühel moel.)

Tulitavad põsed ja õhetav pale

Suudlemisel on teisigi hüvesid lisaks suurepärase paarilise leidmise hõlbustamisele. See vallandab hulgaliselt närviimpulsse, mis põrkavad ringi aju ja keele, huulte, näolihaste ning naha vahel. Miljardid väikesed närviühendused jagavad meie kehas infot laiali ja toodavad keemilisi signaale, mis muudavad me enesetunnet.

Kirglik suudlus võib lakke lüüa neuromediaatori nimega dopamiin, mida seostatakse iha ja himustamisega. Oksütotsiin, mida tuntakse ka “armastushormooni” nime all, suurendab meie lähedus- ja kiindumustunnet. Adrenaliin kiirendab meie südamerütmi ning võib meid higistama panna, sest me keha ennetab kõike seda, mis hiljem juhtuda võib. Kortisooli ehk niinimetatud stressihormooni tase langeb samuti madalamale ja vähendab rahutustunnet. Veresooned laienevad, hingamine võib muutuda sügavamaks, põskedesse tõuseb puna ja pulss kiireneb.

Suudlemine soodustab nende tunnete esinemist, mida me armudes sageli kirjeldame. Nõnda võib suudlus kuulutada uue armusuhte algust. See võib ka tugevamaks muuta meie sidemed oma pereliikmete ja sõpradega. Suudlusi on mitmesuguseid ning need on juba oma olemuselt seotud kõige tähendusrikkamate ja tähtsamate hetkedega meie elus, sest annavad meile mooduse väljendada midagi enamat sellest, mida on võimalik sõnadega öelda.

Hoolimata suudlemise ilmselgest tähtsusest nii evolutsioonilisest kui ka isiklikust seiskohast, on teadus selle uurimisega vaevalt algust teinud. Kõik, mida juba teame, näitab aga ilmekalt, et teoksil on midagi palju enamat sellest, mida on võimalik silmade – ja huultega – aduda.

Allikas: www.iflscience.com

Tõlkis: Joonas Orav