Loe katkendit raamatust „Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari“. See on lugu tippjuristist Julian Mantle’ist, kelle tasakaalutu elustiil viib peaaegu saatusliku infarktini rahvast täis kohtusaalis. Kehalise kokkuvarisemisega kaasnev hingeline kriis sunnib teda oma olukorda ausalt hindama ja otsima vastuseid elu põhiküsimustele. Õnne ja eneseteostuse otsinguil asub ta erakordsele rännakule iidse kultuuriga maale. Ta leiab eest võimsa õpetuse, mis päästab valla vaimu-, keha- ja hingejõud ning suunab elama suurema kire, eesmärgistatuse ja rahuga. See innustav lugu ühendab suurepäraselt ida ajatu vaimutarkuse ja lääne tõhusad eduvalemid ning annab juhised, mis samm-sammult õpetavad elama julgemalt, tasakaalustatumalt, külluslikumalt ja rõõmsalt.
Katkend Robin S. Sharma raamatust „Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari“
„Tee kindlaks, mis sind tagasi hoiab. Kas kardad kõnelemist või on sul suhetega muresid? Kas sul jääb puudu positiivsest ellusuhtumisest või vajad rohkem energiat? Tee loend oma nõrkustest. Rahulolevad inimesed on teiste vastu palju tähelepanelikumad. Leia aega mõtlemiseks selle üle, mis hoiab sind eemal elust, mida tegelikult soovid ja mille kohta sisimas tead, et võid selle saada. Kui oled teinud kindlaks, mis on sinu nõrkused, on järgmine samm nendele julgelt silma vaadata ja hirmud käsile võtta. Kui kardad avalikku kõnelemist, pane ennast kirja kahekümne kõne pidamiseks. Kui kardad uue äri alustamist või ebarahuldava suhte lõpetamist, võta kokku viimane kui piisake kindlameelsust ja tee seda. Võib-olla võimaldab see tegu sul esimest korda paljude aastate jooksul maitsta tõelist vabadust. Hirm ei ole midagi enamat kui sinu enese loodud vaimne monstrum, negatiivne teadvuse voog.“
„Hirm ei ole midagi enamat kui negatiivne teadvuse voog? Mulle see meeldib. Kas tahad öelda, et kõik minu hirmud ei ole midagi enamat kui väikesed kujuteldavad kotermannid, kes on end aastate vältel minu vaimus sisse seadnud?“
„Täpselt nii, John. Iga kord, kui oled nende mahitusel midagi tegemata jätnud, oled sellega üksnes õli tulle valanud. Aga kui alistad hirmud, vallutad kogu oma elu.“
„Ma vajan mingit näidet.“
„Muidugi. Võtamegi siis avalikkuse ees kõnelemise, mida enamik inimesi kardab rohkem kui surma ennast. Kui veel kohtutööd tegin, nägin oma silmaga advokaate, kes kartsid kohtusaali astuda. Nad oleksid teinud ükskõik mida, kaasa arvatud kohtuväliselt kokku leppima kliendi täiesti õigustatud nõude ainult selleks, et vältida rahvast täis kohtusaali ees püsti tõusmise piina.“
„Ka mina olen neid kohanud.“
„Kas arvad, et nad sündisid selle hirmuga?“
„Loodan, et mitte.“
„Jälgi väikesi lapsi. Nad ei tunne mingeid piiranguid. Nende vaim on kui lopsakas maastik täis arenguvaru ja võimalusi. Kui seda korralikult harida, jõuavad nad väga kaugele. Kui see aga negatiivsusega täita, viib see nad parimal juhul keskpäraste hulka. Tahan öelda seda: ükski kogemus, olgu see avalik kõnelemine, ülemuselt palgalisa küsimine, päikesest sillerdavas järves ujumine või mererannal kuuvalgel kõndimine, ei ole iseenesest piinarikas ega meeldiv. Sinu mõtlemine muudab selle niisuguseks.“
„Huvitav.“
„Väikest last võib õpetada nägema imeilusat päiksepaistelist päeva kui masendavat asja. Last võib õpetada nägema kutsikas kurja elukat. Täiskasvanut võib õpetada nägema narkootikumis mõnusat vabanemisvahendit. Kõik sõltub treeningust, eks ole?“
„Muidugi.“
„Sama kehtib ka hirmu kohta. Hirm on sisseõpetatud reaktsioon: elujõudu kurnav harjumus, mis sind väga hõlpsalt energiast, loovusest ja südikusest tühjaks tõmbab, kui sa ette ei vaata. Kui hirm tõstab oma inetut pead, suru see kiiresti maha. Parim viis selleks on teha midagi, mida kardad. Tee endale selgeks hirmu anatoomia. See on sinu enese loodud. Nagu igasugust muud loomingut, on seda niisama lihtne hävitada kui püstitada. Otsi kavakindlalt üles kõik hirmud, mis sinu vaimu kindlusesse on lipsanud, ja hävita need. Juba see üksi annab tohutult enesekindlust, õnnelikkust ja meelerahu.“
„Kas inimvaim saab üldse hirmust täiesti vaba olla?“ küsisin.
„Väga hea küsimus. Vastus on ühemõtteline ja kindel „Jah!“. Eranditult kõik Sivana targad olid täiesti kartmatud. Seda oli näha nende kõnnakust. Seda oli kuulda sellest, kuidas nad rääkisid. Seda võis näha neile sügavalt silma vaadates, ja võin sulle veel üht asja öelda, John.“
„Mida?“ küsisin, kuuldust üdini haaratud.
„Ka mina olen kartmatu. Tunnen iseennast ja olen jõudnud äratundmisele, et minu loomuliku oleku juurde kuulub alistamatu jõud ja piiramatu arenguvaru. Iseenese tähelepanuta jätmise ja tasakaalustamata mõtlemise tõttu kõigi nende aastate jooksul olin lihtsalt välja lülitatud. Ütlen veel üht asja. Kui kõrvaldad oma vaimust hirmu, hakkad noorem välja nägema ja tervis paraneb.“
„Ahaa, vana hea keha ja vaimu koostöö,“ vastasin, lootes võhiklust varjata.
„Jah. Idamaade targad on seda teadnud rohkem kui viis tuhat aastat. Pole see mingi new age,“ ütles ta, lai naeratus säraval näol.
„Targad jagasid minuga veel üht võimsat põhitõde, mille üle ma sagedasti mõtlen. Arvan, et sinule oleks sellel hindamatu väärtus teel enese juhtimise ja isikliku meisterlikkuse poole. Minule on see andnud motivatsiooni hetkedel, mil tunnen, et ei viitsi pingutada. Kõnealuse mõttetarkuse võib lühidalt kokku võtta nii: end kõrgel tasemel teostavaid inimesi eristab hingestamata elavatest inimestest see, et nad teevad asju, mida vähem arenenud inimestele teha ei meeldi – isegi kui ka neile nood asjad võib-olla ei meeldi.
Tõeliselt valgustatud inimesed, need, kes iga päev kogevad sügavat õnnetunnet, on pikaajalise rahulolu nimel valmis lühiajalised mõnud edasi lükkama. Niisiis võtavad nad nõrkused ja hirmud kartmatult käsile, isegi kui tundmatusse sukeldumine toob kaasa teatud annuse ebamugavust. Nad on täis otsustavust elada kaizen’i põhimõtete järgi, lakkamatult ja pidevalt täiustades enese iga tahku. Aja jooksul muutuvad lihtsateks asjad, mis alguses olid rasked. Hirmud, mis takistasid juurdepääsu teenitud õnnele, tervisele ja küllusele, kadusid jalust otsekui tormis kummuli kukkunud hernehirmutised.“
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Robin S. Sharma raamatust „Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari“.
