Ava külgmenüü

Hinge teekond | Mis juhtub päris lõpus?

Ma ei oska öeldagi, kui palju on neid patsiente kokku, kelle voodi kõrval ma olen nende viimsel elutunnil istunud ja kuulanud, kui suure tarkuse ja sügava mõistmisega nad räägivad olulistest asjadest. Nad on oma elu lõpul jõudnud mõistmiseni, et kõige tähtsamad on elus need asjad, mis on seotud meie üksolemisega – olgu need siis suhted teistega või teened, mida oleme inimkonnale teinud, või meie ühendus maailmaga üldiselt.

Nad räägivad tõeliselt avalalt! Nad on jaganud minuga oma tarkusepärleid oluliste asjade kohta lootuses, et saaksin neist kasu juba praegu, mitte alles kunagi hiljem nende taipamisteni jõudes. Ja ma olen selle eest väga tänulik. See on kahtlemata üks meditsiinialal töötamise suuremaid kinke.

On üks väga tähtis ja vääramatu põhjus, miks inimeste esimene reaktsioon – või ehk pigem viimane ehk lõplik reaktsioon – oma elu lõpuhetkedega silmitsi seistes ning seda adudes on meenutada oma elu imelisemaid hetki ja neid kogemusi, kus nad tajusid ühtsust teistega ehk üksolemist.

Põhjus on nimelt selles, et käivitub üks ürgne instinkt. Paljud arvavad, et inimese esmane instinkt on ellujäämisinstinkt, aga see on vale.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.