Raamatu “Toida oma tervist” autor, terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav annab nõu, kuidas tulla toime hingamisraskuse, allergia ja astma nähtudega. Loe lisaks, milliseid toite ja lisaaineid vältida ning millest saab leida leevendust.
Hingamisraskused võivad märku anda nii südame-veresoonkonna probleemidest, ärevushäirest kui organeid pitsitavast ülekaalust. Samuti võib sarnaseid vaevusi tekitada kilpnäärme tervise häirumine, probleemid soolefunktsioonide ja sapiga. Tundliku organismi puhul võivad hingamisprobleeme vallandada ka ravimid, muu hulgas antibeebipillid ja hormoonspiraalid. Astmat vallandavate tegurite hulka kuuluvad ka tugevad emotsioonid (nt ehmatus, kurbus) ja stress.
Olgu tegu siis suurenenud õhureostuse, allergia, astma või tõsisest kopsuhaigusest tingitud kopsukoe häirumisega, kuid hingamisraskustest kuuleb tänapäeval tihti. Nagu ikka tuleb vaevuste leevendamiseks appi võtta keha kuulamine, ärritajate vältimine ja täisväärtuslik toit.
Astma on tervisehäire, mille vallandumine on tugevalt seotud keskkondlike häirijatega. Ehmatatud keha püüab sobimatu ärritaja pealetungi takistada antikehade ja rohke sekreedi tootmise ning limaskestade tursega.
Astmanähtude vallandumisel võib olulist rolli mängida ka sooletrakti ärritusena avalduv toiduallergia ja -talumatus. Kõige sagedamini põhjustavad ärritust just piimatooted, nisu, muna, šokolaad, tsitruselised ja kala. Vagaalnärvi vahendusel levib ärritus sooletraktist ka teistele limaskestadele, sh kopsudesse. Individuaalselt talumatute toitude, allergeenide, lisaainete ning raskesti lagundatavate valkude vältimine võib enesetundesse tuua hüppelise muutuse. Üks sagedastest kaasteguritest astma ja allergiate väljakujunemisel on mao alahappesus. Kliinilistes uuringutes on selgunud, et probleemi käes kannatab ka enamik (80%) astmaatikutest ja allergikutest lastest. Viletsa maohappe tõttu halveneb seedimine ja toitainete imendumine, mis omakorda seadistab keha allergiateks ning suurenenud tundlikkuseks. Integratiivse meditsiini ikooniks peetud dr Jonathan Wright on üks neist paljudest, kes on aastaid toonitanud maohappe võtmerolli hea immuunsuse hoidmisel. Tema kogemuse põhjal on võimalik astmaatikute vaevusi leevendada vaid maohappe ja B12-vitamiini taseme korrigeerimisega. Paljud patsiendid on saanud sel moel loobuda nii bronhodialaatorite kui kortikosteroidide kasutamisest.
Astma tekkes võib suurt rolli mängida ka keha suurenenud tundlikkus histamiinile. Tegu on ainega, mida toodetakse organismis immuunreaktsioonide vahendamiseks. Samas stimuleerivad histamiini tootmist ka paljud muidu tervislikuks peetavad toidud. Histamiini talumatusega seostatakse nii allergiaid, astmat, nõgestõbe, nahahaigusi (rosaatseat, aknet) kui mentaalseid probleeme (ärevushäiret, depressiooni). Histamiini taset tõstavad näiteks hapendatud ja marineeritud (äädikalisandiga) toidud, laagerdunud juustud, alkohol, šokolaad, paljud vürtsid, kuivatatud puuviljad. Probleeme halvendavad veelgi sünteetilised lisaained toidus. Ohtralt histamiini tekib ka pikemalt kappi seisma jäänud toitudesse. Sel põhjusel peaksid histamiinitundlikud tarvitama liha ja kala vahetult peale valmistamist. Histamiini tootmist aitavad pärssida C-vitamiini-rikkad toidud ning spetsiifilised probiootiliste bakterite tüved.
NB! Ettevaatust probiootikumide valikul, kui olete histamiinile tundlik! Paljud probiootilised bakterid, muu hulgas L. Caseija Lactobacillus Bulgaricus võivad sel puhul vaevusi tugevdada.
Astma kontrollimiseks kasutatavad ravimid (kortikosteroidid ja bronhodialaatorid) lõõgastavad tõhusalt kopse ning hoiavad ära kõige hullema. Ravimid takistavad organismis põletikku tekitavate ühendite tootmist, kudede tursumist ja õhuteede ahenemist. Kahjuks saavutatakse selline toime aga organismi immuunsüsteemi mahasurumisega. Pikaajaline immuunsuse pärssimine teeb keha vastuvõtlikumaks kopse laastavate bakterite,viiruste ja allergeenide rünnakutele. Võib tekkida ohtlik nõiaring, millest on raske välja rabeleda.
Järjepideva kortikosteroidide kasutamisega kaasneb teisigi kõrvalnähte. Sagedaseim neist on kõrge veresuhkrutaseme ja veepeetusega kaasnev kehakaalu tõus. Pidev steroidide kasutamine võib kaasa tuua luude hõrenemise, diabeedi, silmaprobleemid (katarakt), laste puhul ka kasvupeetuse. Ravimite pikaajalise tarbimisega võivad kaasneda kognitiivseid muutused, häired verbaalses mälus, samuti depressioon.
Suukaudsed kortikosteroidid mõjuvad laastavalt neerupealistele, kutsudes esile adrenaalset väsimust, mis võib halvemal juhul viia ka hilisema adrenaalse kurnatuseni (Addisoni tõveni).
Vaevuste leevendamiseks on esmatähtis vältida teadlikult nii toidus kui keskkonnas peituvaid ärritajaid. Vahetage sobivate looduspuhaste alternatiivide vastu välja oma kosmeetika, keha- ja kodukeemia. Kasutage ökoloogilisi nõudepesuvahendeid ja-loputusvedelikke, hoiduge allergeene sisaldavatest pesupulbritest ja -pehmendajatest. Kõik, mis nahaga kokku puutub, on juba loetud minutite pärast ka vereringes! Vaadake kriitiliselt üle oma intiimhügieenivahendid (tampoonid ja sidemed) – ka need võivad sisaldada allergiat tekitavaid lõhnaaineid, toksilisi klooriühendeid ja taimekaitsemürke. Loobuge lõhnaküünaldest, viiruki põletamisest ja kopse ärritavatest ruumilõhnastajatest. Võimalusel hankige voodisse orgaaniline madrats, mida pole pritsitud mürgiste kemikaalidega (tuleaeglustitega). Kodukujunduses võtke võimalusel kasutusele allergiavabad seinavärvid ning eelistage mööblit, millest ei leki õhku toksilisi laki- ja liimiühendeid. Valige looduslikest materjalidest riided ja peske uued rõivad enne nende kasutamist alati läbi. Kontrolligeüle õhu kvaliteet ja uurige, kas kodus ja tööruumides (lasteaias, koolis) on ventilatsioonisüsteem puhastatud. Lisaks allergiatestide tegemisele on soovitatav teha ka toidutalumatuse test.
Mõni lihtne soovitus kopsude turgutamiseks
Kopsuvaevuste puhul peaks menüüs olema aukohal naturaalne ja lisaainevaba toit. Suureks kasuks tuleb hoidumine valmistoitudest ja poolfabrikaatidest. Motivatsiooni selleks on kindlasti lihtsam leida, kui tutvute allpool toodud kopsuprobleeme tekitavate lisaainete loeteluga.
– Vältige toidus allergiaid ja hingamisraskusi põhjustavaid sünteetilisi värvained (nt tatrasiin – E102). Paradoksaalselt kohtab toksilisi asovärve isegi vitamiinides ja ravimites.
– Kopsudele mõjuvad ärritavalt konservides ja karastusjookides olevad bensoaadid (E211, E212, E219).
– Astmanähte võivad stimuleerida sulfitid (E221, 228) ja vääveldioksiid (E220), millega on reeglina immutatud kuivatatud puuviljad. Samuti leidub neid lisaaineid karastusjookides, mahlades, pakendatud lihas, konservides.
– Hingamisraskusi võivad esile kutsuda toidule lisatavad antioksüdandid E320 ja E 311.
– Haigushooge võivad vallandada lihatoodetes säilitus- ja värvainena kasutatavad nitraadid (E251-252) ja nitritid (E249-250). Köögiviljades loomulikult sisalduvad nitraadid tulevad immuunsüsteemile seevastu kasuks, tõstavad organismi jõudlust ja vastupidavust.
– Hoiduge soolastes valmistoitudes sisalduvatest sünteetilistestlõhna- ja maitsetugevdajatest (E620-E640)! Glutamaadid, eriti aga naatriumglutamaat (E621), võivad kõrgenenudtundlikkuse puhul tekitada Hiina restorani sündroomi, millega kaasnevad õhetuse ja peavalu kõrval ka hingamisraskused ja astma.
– Ohtlikke astmaatilisi atakke võivad esilekutsuda ka E635 (dinaatrium-5-ribonukleotiidid) sisaldavad toidud.
– Hoiduge geenimuundatud organisme (GMO) sisaldavatest toitudest! Teadustöödes on leitud seos astma vallandumiseja GMO-toitude tarbimise vahel. Euroopa Liidus kehtib nõue, et kui toit sisaldab GMO-d rohkem kui 1%, peab see olema pakendile märgitud.
– Eelistage orgaaniliselt kasvatatud toitu! Taimekaitsevahendite jäägid toidus võivad tekitada ja halvendada astma sümptomeid.
– Vältige hoolega valmistoitudes (kastmed, margariinid, maiustused ja kiirtoidud) sisalduvaid osaliselt hüdrogeenitud rasvu – nendega koos hiilivad toitu alati ka transrasvad. Transrasvu seostatakse kopsufunktsioonide häirumisega ja astma vallandumisega.
– Jälgige, et menüüs oleks piisavalt kvaliteetset küllastunud rasva (kookosrasv, linnuliha), sest just seda rasva (palmitiinhapet) vajavad kopsualveoolid pindpinevusainena.
– Tarbige rohkelt C-vitamiini sisaldavat toitu (paprika, brokoli, petersell, kiivi, astelpaju, jõhvikad, mustsõstrad). Astma puhul on C-vitamiini tase kehas reeglina madal. C-vitamiin aitab vähendada histamiini tootmist ning takistab bronhiaalsete spasmide tekkimist.
– Bioflavonoidide poolest rikas toit leevendab astmat ja allergiat, eriti innukalt tuleks tarbida kvertsetiinirikast toortatart, punaseid sibulaid ja õunu, rohelisi lehtvilju ja tumeda pigmendiga marju.
– Sööge seleenirikkaid toite! Kaasake menüüsse kapsalised, chia-seemned, spinat ja pruun riis. Kõrge seleenisisalduse poolest on kuulsad parapähklid – laske hea maitsta, kui need tundlikkust ei tekita! Seleenipuudus on astma puhul pigem normiks kui erandiks.
– Kohv sisaldab teofülliini, sama ühendit, mida astmaravimidki. Astma-ataki ärahoidmisel võib kohvist suur abi olla. Jooge ingveriteed ja kasutage seda võimsat põletikuvastast risoomi sageli ka toitudes. Ingveris sisalduvad ühendid aitavad lõõgastada silelihaseid ja vähendada kopsukudede ärritust.
– Põletikku alandavad külmaveekaladest pärit kasulikud rasvhapped.
– Mesi on küll sagedane allergeen, kuid samas on see ka üks maailma vanimaid astmaravimeid. Juhul kui te mett kannatate, võib seda tarvitada koos ingveriteega. Samuti võiks kappi valmis teha segu ingverimahlast, sidrunist ja meest. Alternatiivina võib segada kokku ingverimahl, kvaliteetne mesi ja granaatõunamahl (kõiki võrdses koguses); võtta segu1-2 tl iga päev.
– Joogiks tarbige ohtralt puhast vett – hästi hüdreeritud keha kergendab ka kopsualveoolide vastutusrikast tööd.
– Tehke vajadusel lisaks allergiatestidele ka toidutalumatusetest. Tundlikkust võivad tekitada ka kõige harjumuspärasemad toidud. Nii nt on turvaliseks peetav kummel nüüdseks kujunenud sagedaseks allergeeniks!
– Karastamine ja külma veega ülevalamine on andnud astmaravis vägagi positiivseid tulemusi ning kaotanud parimal juhul astma täielikult.
– Praktiseerige joogahingamist, teadlik hingamine võib tuua kestva muutuse enesetundesse.
NB! Paljud terviseprobleemid tekivad kaasasündinud ja omandatud immuunsuse vahelisest tasakaalutusest. Just sel põhjusel võivad immuunsust tõstvad preparaadid (sh punane päevakübar, mesilasema toitepiim) juba niigi hüperaktiivset immuunsüsteemi täiendavalt ärritada. Oluline on tasakaaluseisundi taastamine, mitte immuunsüsteemi täiendav forsseerimine!
Allikas: Liis Orav “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga”, kirjastus Pilgrim
