Halb imendumine ja vilets seedimine vähendavad vitamiinide, mineraalainete, valkude ja antioksüdantide imendumist, mida su nahk vajab. Selle tagajärgedeks on kollageeni ebapiisav uuenemine ja elastiinikihtide kõvenemine, mis viivad kortsude tekkimiseni; ägenenud põletik nahas, mis on seotud kiire vananemise, akne ja rosaatseaga; naha krobelisus, tumedad rõngad ja vähenenud vereringlus, mis mõjutavad naha sära ja tooni.
Isegi kui sa toitud parimal võimalikul viisil, kuidas sa tead, et sa toitaineid tegelikult omastad?
Kõige lihtsam põhjus, miks soolestikuprobleemid su nahka mõjutada võivad, on see, et need võivad häirida toitainete omastamist. Iga mineraalaine ja vitamiin, mida me toiduga saame, mõjutab nahka mingil viisil – näiteks C- ja E-vitamiinid on hädavajalikud kollageeni moodustamiseks ja parandamiseks, tsink aga aitab võidelda akneprobleemiga. Mis siis juhtub, kui sa neid toitaineid ei saa? Need ei saa oma tööd teha ja sinu nahk hakkab selle all kannatama. Vilets seedimine võib mõjutada ka valgu omastamist – ja valk on su naha, juuste ja küünte ehituskivid. Kui sa ei omasta valku, siis näed seda peeglist. Kui toitaine omastamine on nõrgenenud, siis võid küll süüa toiduaineid, mida teatakse kui ilusa naha loojaid, nagu marju, avokaadot või kalaõli, aga vaevalt et su organism ühtki nende eluliselt vajalikest vitamiinidest, mineraalainetest või rasvhapetest omastab.
Su soolestikubakterid ka valmistavad toitaineid. Näiteks valmistavad nad B7-vitamiini (tuntud ka biotiinina), mis on oluline rakkude uuenemiseks ja tervisliku naha, juuste ja küünte jaoks. Need valmistavad B12-vitamiini, mis kannab hapnikurikast verd kehas edasi, andes nahale noorusliku sära, mida raha eest osta ei saa ning mida ei anna külmutamine, täitesüstid ega isegi kirurgia. Lõpuks aitavad bakterid valmistada K-vitamiini, mis aitab ära hoida kaltsiumi kinnitumist naha elastiinikiudude külge, et need oleksid vetruvad ja tugevad. Kui soolestikubakterid ei tee oma tööd hästi, saad sa kõiki neid toitaineid ebapiisavalt. See mõjub su nahale halvasti ja paneb selle enneaegselt lõtvuma.
Toitainete puudus võib nõrgendada kehas ka hormonaalseid tasandeid. Su keha vajab B-vitamiine ning seleeni ja joodi selleks, et valmistada hormoone nagu östrogeen, progesteroon ja türoksiin – need kõik on tervisliku ja noorusliku naha jaoks olulised.
Toitainete viletsat omastamist põhjustavad kaks peamist asjaolu: halb imendumine, mille puhul seedesüsteem ei lase toitaineid toidust kätte saada, ja halb seedimine, millel puhul ei lõhustu toit piisavalt, et sa saaksid sellest kätte kõik, mida vajad. Need kaks põhjust võivad käia käsikäes – ja ma näen neid oma töös iga päev.
Kuidas vilets seedimine sind vanemaks teeb?
Seedeprotsess algab kohe, kui sa midagi suhu paned. Mäludes vabaneb sülg, mis sisaldab ensüümi nimega ptüaliin, mis hakkab lõhustama süsivesikuid. Kui sa neelad, liigub toit mööda söögitoru kõhtu. Siin ootavad maohape ja ensüüm pepsiin, et hakata lõhustama valku. Mõne tunni pärast liigub toit peensoolde, kus suurem osa toitaineid imendub ensüümidega, mis vabanevad pankreasest. Lõpuks liigub toit jämesoolde, kus vajalikud soolebakterid alustavad tööd toitainete valmistamisel, aga samuti lõhustavad järelejäänud süsivesikuid, kiudaineid ja isegi jääkaineid nagu surnud rakke, et luua olulisi kõrvalaineid, mida nimetatakse lühikese ahela rasvhapeteks. Lõpuks, kui see kõik on tehtud ja järele on jäänud vaid jääkained, mida keha ei saa kasutada, saadab soolestik ajule signaali, et sa peaksid tualetti minema.
Mis siis võib selle protsessi jooksul valesti minna ja miks? Üsna palju… Vaatame seda sammhaaval.
Suus. Paljud meist söövad liiga kiiresti. Me sööme kiiruga, töölaua taga, kui võtame vastu telefonikõnesid, või pistame midagi põske, enne kui uksest välja ruttame. Niiviisi kipume toitu alla kugistama, ilma seda korralikult närimata. See vähendab sülje kokkupuudet toiduga ning süsivesikud, mis muidu hakkaksid suus seedima, sisenevad seetõttu organismi, ilma et teeksid esimese sammu lõhustumisel. See takistab hilisemat seedimist. Süsivesikute all ei mõtle ma vaid selliseid toite nagu riis, leib või pasta – puu- ja köögiviljad on samuti süsivesikud. Kui neid hästi ei närita, siis lõhustuvad palju vähem sellised vajalikud toitained nagu C-vitamiin, beetakaroteen (mis muutub A-vitamiiniks, mida meie nahk vajab) ning antioksüdandid, mis osutavad vastupanu saastele ja UV-kiirtele, mis vanandavad nahka.
Maos. Kui me toitu hästi ei näri, toimub maos tegevus aeglasemalt. Kui toit tabab põskedes ja keelel asuvaid retseptoreid, hakkab aju analüüsima, mis täpselt nendest makrotoitainetest – valk, süsivesikud või rasv – sul suus on. Kui aju avastab valgu, saadab ta maole signaali, et see hakkaks nõristama hapet ja pepsiini, mida sul on seedimiseks vaja. See on oluline naha tervisele, sest valk sisaldab aminohappeid, mis on meie naha ehituskivid. Kui valgu imendumine on häiritud, siis märkad, et su nahk hakkab sära kaotama, sest rakkude uuenemine aeglustub. Kortsud ilmnevad kiiremini, sest igapäevased kahjustused jäävad parandamata. Valk ehitab üles ka juukseid ja küüsi – klassikaline märk, mida ma näen valgu madalama imendumisega patsientide juures, on juuste ja küünte aeglasem kasv.
Mikrotoitained nagu tsink, seleen ja vask on samuti olulised naha tervise ja vananemise aeglustumise juures – näiteks vask toimib koos tsingiga, et aidata tekitada kollageeni, ning seleen on antioksüdant, mis aitab võidelda nahavigastusi põhjustava oksüdeerumise vastu. Kui mao happetase alaneb, võib nende mikrotoitainete imendumine väheneda.
Aga muide, vananemine võib põhjustada ka seedevananemist! Nii maohappe kui ka seedeensüümide tootmine väheneb, kui me vanemaks jääme. Vanemas eas tekivad sageli maohappe vähesuse probleemid, mille vastu me astume ravimitega, sest magu peab toidu seedimiseks olema happeline.
