Mis oleks kui sa enam ei põgeneks oma kõige suuremate vaenlaste, emotsioonide eest? Aeg on oma üleskerkivaid emotsioone mitte ära peita nagu oleme harjunud, vaid neid tunnustavalt kallistada. Emba seda sõdalast endas, kes kartmatult embab kõiki oma haavatavaid omadusi ja muutub selle läbi tugevamaks. Inimesed on liiga kaua peitnud endasse valu ja püüdnud vältida seda, mis valu tekitab. Seda tehes nad lihtsalt pikendavad tervenemise protsessi.
Tegelikult sa tead seda kõike, eks? Sa ju tahad vaimselt areneda ja olla meeldiv inimene, aga viha ja valu hoiavad sind tagasi. Sellepärast on need ebameeldivad emotsioonid vaja ära pakkida, peitu enda ja teiste eest. Kui teed joogat, siis sa ei tunne neid tundeid või ehk mediteerid need ära. Võibolla oled tööga või laste kasvatamisega nii hõivatud, et sul pole aega neile emotsioonidele otsa vaadata. Võibolla süüdistad oma pereliikmeid ja kolleege ning vaatad hoolega, et selles mis juhtus, oleks süüdi keegi teine. Teed kõike muud kui oma emotsioone tõesti vaadata, neil lubada olla ja neid armastada.
Rõõm ja kurbus on mõlemad spektri värvid, mis annavad elule värvingu ja tegelikult pole ju punane ilusam kui roheline. Sellepärast pole meil vaja ühtegi emotsiooni alla suruda selleks, et me arvame, et need on halvad. Kas sa tahtsid vahele hüüda, et “oota, aga mind on õpetatud, et oma viha ei tohi välja elada ja mina õpetan seda oma lastele, sest ma ei taha, et nad minu peale karjuvad?” Mis oleks kui sa oma kõik tekkivad tunded paneksid lahtrisse “lubatud”. Et lubatud on olla rõõmus ja vihane, nutta ja naerda, tunda armastust ja suurt viha. Me teeme endale iga kord liiga kui me ei luba endal või oma lähedastel tunda oma tunnete kogu spektrit.
Haavatav Sõdalane ütleb välja selle, mida ta teise eest varjab, olgu see haavata saamine, viha või valu. Ta ei vala seda välja ilma küsimata, vaid ta vaatab, kas tema kuulamiseks on kõrvad ja eriti süda avatud. Alles siis avab Haavatav Sõdalane end ja paljastab oma tunded. Ta laseb oma ebakindlusel välja paista, kartmata saada tagasi lükatud või halvaks pandud. Ta on oma nii öelda eriti ebakindlas kohas, mis on “KINDEL koht endas”. Ta ei manipuleeri enam teistega, et oma emotsioone ja ebakindlust kinni mätsida, vaid haavatavus kasvab enesekindluseks läbi enda paljastamise ja tundmise. See protsess loob iseenesest tervenduse.
Selleks, et oma kõiki emotsioone hakata armastama, tuleb neid kõigepealt märgata ja omaks võtta. Armasta ennast siis, kui sa lubad endal väljendada oma tundeid. Armasta ennast just selles olukorras, kus sa oled, sellisena nagu sa oled. Ära anna oma energiat ära teisi süüdistades ja ennast õigustades. Ära raiska oma aega rääkides oma lugu või vältides emotsioonidele otsavaatamist vaimsete praktikate ja kursustega. Haavatav Sõdalane liigub kartmatult otse emotsiooni pilve, ilma et kindlaks teha, miks see on seal. Ta on piisavalt julge, et tunda; ta on alandlik, et tunnistada oma vajadust kasvada; ja piisavalt haavatav, et olla oma tunnetega teistele nähtav.
Millal oli viimane kord, kui sa kellegi peale vihastasid? Pole vahet, kas sa näitasid seda välja või pakkisid endasse… Vaata seda viha, kui võimalik siis armastusega…vähemalt aktsepteeri seda täielikult. See on sinu kallis viha, üks sinu toredatest tunnetest, mis teebki sind inimeseks. Lase tal olla, kuula kui ta sulle midagi öelda tahab.
Emotsioon on lihtsalt emotsioon, meie oleme õppinud seda sildistama halvaks või heaks. Lase oma hinnangust lahti ja armasta oma keha, mis soovib lasta sealolevad emotsioonid vabaks. Kas sa arvad, et sinu kõhtu talletatud viha või õlgadesse peidetud jäikus on sinu keha valikud, millest ta ei taha loobuda? Muidugi mitte.
Nii saad tagasi oma julguse, oma tões olemise ja jõu. Sul ei ole vaja leida ühelegi oma emotsioonile enam õigustust! Sa ei pea õigustama oma tunnet ei enda ega teiste ees, sest “miks” on vale. Tõde on sinu keha kutsung, mis tuleb sügavalt seest. Unusta oma lugu ja ela oma hiilguses nagu Haavatav Sõdalane.
Autorid: Deva Presence, Kristina Täht
