Graham Hancock: kadunud tsivilisatsioonid ja müsteeriumid

Giza suur püramiid on võimas ehitis, kuid seal on paar väikest viga. Näiteks küljepikkused erinevad ligi 20 sentimeetrit, mis on tilluke eksimus inimlikust aspektist, kuid mitte maavälisest.

Kas sellel kadunud kultuuril võis olla lennumasinaid? Äkki nad käisid isegi kosmoses ja Kuu peal?

Võib olla käisidki; iidsetest tekstidest ja traditsioonidest üle maailma leidub palju vihjeid selle kohta, näiteks veedade pühakirjad Indias, Egiptuse iidsed tekstid jne. Viimased tegid mudeleid kõigest, isegi lindudest, ning üks selline huvitav ese asub Kairo muuseumis. See sirgete tiibade, püstise saba ja aerodünaamiliste omadustega objekt, mida on tuuletunnelis testitud, on tegelikult tuhandeid aastaid vana mudellennuk. India ürikutes räägitakse vimana lennumasinatest, millel olid relvad õhurünnakute jaoks. Võib arvata, et need olid tulnukad, kellegi fantaasia või mõne iidse kõrgtsivilisatsiooni mälestused, keda võis olla enne meid rohkem kui üks. Peame arvestama asjaoluga, et meie maakera on üle elanud kohutavaid geoloogilisi katastroofe, mis on sundinud inimkonda uuesti alustama. Nagu Platon ütles Atlantise hävimise kohta: “See sundis meid otsast peale alustama, nagu lapsed, kes ei mäleta, mis oli enne.”

Kui juhtuks mingi katastroof, siis kardan, et oleksime tagasi kiviajas.

Jah, kuid me ei oska kiviaja inimesed olla ning selles ongi probleem. Kui hiigelsuur komeet hävitaks meie tehnoloogilise ühiskonna, siis jääksid ellu väga vähesed. Meie habras keskkond põhineb teineteisest sõltuvatel spetsialiseerumistel, teame, kuidas elada ainult sellises maailmas. Inimesed nagu bušmanid Lõuna-Aafrikas ning mõned hõimud Amazonases oleksid need, kes elaksid sellise katastroofi tänapäeval üle, sest nad on omandanud kõik oskused, et ellu jääda väga algelistes tingimustes.

Sa kirjutasid raamatu “Fingerprints of the Gods” üsna tükk aega tagasi. Tee lühikokkuvõte, millest see raamat räägib.

See raamat käsitleb ajalugu ja selle probleemseid kohti, näiteks esimene peatükk räägib iidsetest kaartidest, millest enamik joonistati 16.-17. sajandil. Kui uurida nende päritolu, siis selgub, et kuulsad kartograafid Piri Reis ja Oronteus Finaeus kopeerisid need vanematelt versioonidelt, mis on nüüdseks hävinud. Nad väitsid korduvalt, et leidsid need arhiividest ja need olid väga halvas seisus. Kaartidel on informatsiooni, mis tekitab hulgaliselt küsimusi.

Võtame näiteks Antarktise, mis on ülidetailselt joonistatud ning mille ainuke viga näib olevat mõõtmetes; seda kujutati suuremana, kui ta tegelikult oli. Meie tsivilisatsioon avastas selle mandri alles 1818. aastal, mis teeb selle nägemise varasematel kaartidel mõistatuslikuks. Me ei oska seda seletada üldtunnustatud ajaloo abil. Maakera võis olla kaardistatud varasemate meremeeste poolt enne viimast jääaega, kui Antarktis oli tõesti suurem. 12 000-20 000 aastat tagasi valitses Maal jääaeg, meretase oli 120 meetrit madalam kui tänapäeval ning Põhja-Ameerikat ja osa Euroopat kattis üle 3 kilomeetri paksune jääkiht. Maailm nägi väga teistsugune välja. Need kaardid on aga kuidagi säilinud ja annavad aimu ühiskonnast, kus osati kasutada pikkus- ja laiuskraadi viiteid. Täpsus pole päris tulnukate tehnoloogia vääriline, pigem inimeste, kes 20 000 aastat tagasi ei olnud nii primitiivsed kütid ja korilased, nagu me arvame.

Järgmises peatükis rändan ümber maailma ning kirjeldan erinevaid müüte ja traditsioone, mis räägivad ülemaailmsest üleujutusest. Atlantise lugu on vaid üks näide sellest, siia alla kuulub isegi Noa laeva jutustus piiblist. Kõikjal, kus kohtame seda lugu, viidatakse ka eelnenud kuldsele ajastule – kõrgtsivilisatsioonile, mis leidis oma lõpu selle kataklüsmiga. Põhjuseks tuuakse nende väljalangemist universumi harmooniast või jumalate viha nende senise tegevuse vastu. Mõned jutustused räägivad ellujääjatest, kes rändavad pimeduse ajal ümber maailma, et taastada oma maailm.

Lähme tagasi kaarditegijate juurde, milliseid vahendeid kasutati nende koostamiseks?

Selleks oleks neil vaja olnud tehnoloogiat, mida hakati kasutama alles 18. sajandil või 19. sajandi alguses. Pikkus- ja laiuskraadide paikapanek oli suur probleem 1600.-1700. aastatel, sest pikkuskraadide jaoks oli vaja täpset mõõdikut, mis töötaks ka merel. Läbimurre saabus alles siis, kui see mure lahendati. Varem sõitsid laevad karile, sest ei osatud välja arvutada, kui kaugel nad idast või läänest tol hetkel olid.

Kas sinu teooriad ja raamatud tekitasid kolleegide hulgas lahkhelisid?

Jah, loomulikult! Mind rünnati üsna ägedalt. Arvan, et kui keegi töötab inimajaloo alternatiivsete tõlgenduste valdkonnas ning saab populaarseks, leiab ta ennast varem või hiljem selliste rünnakute alt. Minu suur eksimus peavoolu akadeemikute arvates oli asjaolu, et mu raamat oli edukas ning miljonid inimesed lugesid ja reageerisid sellele. Kui see poleks mingit tähelepanu äratanud ja vaid paar eksemplari oleks müüdud ka kogu asi unustatud, siis poleks mind nii raevukalt kimbutatud. Nad pidid seda sel juhul tegema, sest üliõpilased hakkasid küsima, miks räägitakse ainult ühte versiooni iidsest Egiptusest. Mul on au öelda, et neid küsimusi esitatakse ülikoolides tänapäevalgi, sest uus generatsioon on peale kasvanud. Nad on uudishimulikud ja avatud mõtlemisega ega lepi peavoolu akadeemikute kuivade kinnistunud lugudega.

Alguses võtsid sõna ainult akadeemikud, hiljem nende sõbrad meedias ning päris tükk aega tundsin ennast tagakiusatuna, kuni lõpuks sain aru, et niimoodi intellektuaalid töötavadki. Kogu ülikoolisüsteem on üles ehitatud hävitavale kriitikale. Kui ollakse vastamisi uue ideega, siis algul proovitakse see teha maatasa, selle asemel, et otsida sealt väärtust. Arvan, et põhimõte on jälgida, kas teooria peab vastu tagakiusamisele ja propagandale ning kui peab, siis selles võib olla isegi oma iva. Minu raamatut on järjepidevalt trükitud juba 20 aastat ning ma ei ütle, et see on veatu ja et ainult mul on õigus, vaid pakun alternatiivset vaadet, mida toetavad nüüd avastatud uued tõendid. Vana paradigma ei ole enam vastuvõetav. Inimestele ei meeldi tavaliselt muutused ja ettepanek, et asjad võivad olla hoopis teisiti, võib paljudele olla häiriv ning näib põhimõtteliselt isegi ohustavat nende olemasolu. Eriti akadeemikute puhul, kelle kogu maailmanägemus variseb kokku ja see oht käivitab neis tugeva võitlusreaktsiooni. Meie peame vaid visalt jätkama.

Eeldades, et Atlantis eksisteeris, siis kas piiblilugu Noa laevast ja veeuputusest võis olla sellega seotud?

Jah, usun, et nad kõik viitavad samale sündmusele. Peame meeles pidama, et piiblilugude eelkäijaks olid sumeri traditsioonist pärit lood Gilgamešist ning sarnaseid jutustusi leiab Indiast, Jaapanist ja teistest kultuuridest üle kogu maailma. Nad juhivad tähelepanu globaalsele katastroofile, mis juhtus 13 000 aastat tagasi meie ajaarvestuse kohaselt. Teame, et eelmine jääaeg oli vahemikus 10 000 – 20 000 aastat tagasi ning nende antud daatum sobib täpselt sinna. Tänapäeva teadlased ei oska veel selgitada, miks see jää seal oli, kuid pärast selle sulamist tõusis merevee tase maailmas 120 meetrit.

Olen veetnud kuus aastat oma teadlasekarjäärist sukeldudes ja uurides neid veealuseid mandreid. Kohad nagu Punane meri ja Pärsia laht olid täiesti kuivad, Austraalia oli ühendatud Uus-Guineaga, Sri Lanka oli osa Indiast ning Lihavõttesaar Vaikses ookeanis oli ühendatud teiste veealuste kõrgendikega, moodustades suure ühise saarestiku. Esimest raamatut kirjutades ma ei teadnud, miks jää sulama hakkas, kuid midagi radikaalset pidi juhtuma, sest sel ajal läksime äkitselt tagasi sügavkülma järgmiseks tuhandeks aastaks. Geoloogid kutsuvad seda vara-drüüase (Younder Dryas) kliimastaadiumiks, mille ajal surid välja suuremad loomaliigid, nagu näiteks mammutid.

Nüüdseks on meil tõendid, et sulamise põhjustas komeet, mis kukkus suuremalt jaolt Põhja-Ameerikas asuvale jääpinnale, muutes enamiku sellest kohe veeks. Pinnaseproovid näitasid, et kokkupõrge toimus nimelt 12 980 aastat tagasi, viieaastase kõikumisega. Põrke tagajärjel kerkis õhku tohutu tolmupilv, mis jäi atmosfääri tuhandeks aastaks, peegeldades päikesekiiri kosmosesse tagasi. Kolleeg Randall Carlson pakub välja, et näeme komeedi kilde igal aastal tauriidide komeedisajuna.

Kohutav! Aga keegi pidi ju ellu jääma, et neid lugusid meile edasi rääkida…

Absoluutselt, paljud iidsed traditsioonid räägivad, et nad tundsid, et olid teinud midagi valesti ja juhtunu oli jumalate karistus. Meil on jutustusi esimestest inimestest India (Manu), Egiptuse (Osiris) ja teistes kultuurides, kus räägitakse eellastest, kes taaselustasid inimkonna katastroofi järel.

Üks kõige intrigeerivamaid vaatamisväärsusi kogu maailmas on Göbekli Tepe kagu-Türgis. Seal on megaliitidest tehtud ringid nagu Stonehenge. Viimane on peavoolu arheoloogia hinnangul umbes 5000 aastat vana, kuid ringid Türgis arvatavalt 12 000 aastat. Selline arv ei sobi aga meie olemasolevasse ajaloomudelisse, sest puudusid vastavad organiseerimisoskused. Arvan, et rajatis oli kadunud tsivilisatsiooni ellujääjate projekt taaselustada kultuuri.

Kui suur on Göbekli Tepe? Milleks see ehitati ja kuidas seda kasutati?

See on Inglismaal asuvatest umbes 50 korda suurem, koosnedes rohkem kui kahekümnest kiviringist ning enamik neist on veel välja kaevamata. Mõned sambad, ilusate reljeefsete nikerdustega, kaaluvad üle 50 tonni ja raske on seletada, kuidas suudeti neid liigutada rohkem kui 12 000 aastat tagasi. Vanuse kohta niipalju, et kivi ei saa süsinik-dateerida, ainult orgaanilisi materjale, mis asuvad selle ümber. Tõenäoliselt kasutati pühamut ning maeti see siis tahtlikult kinni, et see uuesti avastataks. Türgi keeles kutsutakse seda paika “vatsaga” või “nabaga” mäeks. Ja see nägigi niimoodi välja, kuni 1990-ndatel väljakaevamistega alustati. Asukoht iseenesest on arheoloogiliste üleskirjutiste häll, mitmed innovaatilised ideed näisid saavat alguse just sealt. Sellel võis olla ka religioosne eesmärk ning nemad võisid õpetada kohalikele põllumajanduse alustalasid. Ehitis ilmus eikuskilt – keegi ju ei ärka ühel heal hommikul korilase-kütina ega otsusta ehitada sadu suuri kivist struktuure ning organiseerida need ilusti ringikujulisteks. Kõigel on oma taustalugu.

Millist varustust võisid nad kasutada nende loomiseks?

Ühtegi nn tööriista pole säilinud ning see ongi järgmine mõistatus. Kuidas nad said lõigata kivi nii peenelt ja teha perfektseid sambaid, kasutamata metallist töövahendeid? Vaseajastu algas tuhandeid aastaid hiljem. Peavoolu teadlased ütlevad, et kõik tehti, kasutades primitiivseid vahendeid, kuid sammaste välimus väidab vastupidist.

Kas leidub ka teisi sarnaseid struktuure?

Jah, näiteks Gunung Padangi megaliidid Indoneesias, mis peaks jälle ajaloo ümber kirjutama. See paik avastati 1914. aastal, ka see oli maskeeritud mäeks. Vanuseks pakuti 3000-4000 aastat, kuid uus uuringuaruanne ütleb, et paik on 20 000 aastat vana. Geoloog Danny Hilman vabandas juba ette ära, et faktid võivad tekitada pahameelt peavoolu arheoloogide seas. Näen kadunud tsivilisatsioonide riismeid kõikjal: Sunda Shelfi ala, mis on nüüd vee all; Nan Madol Ponape saarel Micronesias, kus veealused sambad jätkuvad mööda merepõhja.

Milline võis maailm välja näha enne komeedi kokkupõrget?

Usun, et täpselt samasugune kui tänapäeval. Meil on kõrgtehnoloogiline ühiskond, mis eksisteerib samaaegselt kiviaja küttide ja korilastega Aafrikas, Amazonase džunglites jne. Arenenud ühiskond elas peamiselt rannikualade vööndis ning seilas, uuris ja kaardistas maailma vähemalt 19. sajandi tehnikateadustega. Müüdid räägivad veel meetoditest, mida meie kutsume selgeltnägemiseks. Võib-olla oskasid nad kasutada inimmõistuse jõudu telekineesi ja telepaatia näol, mille asemel meie nüüd valisime tehnoloogilisema suuna. Kataklüsm võis hävitada nende harituma ühiskonnakihi ja säästa need, kellel olid ellujäämise põhioskused. Meie keskkond on sama habras ning ka meie ei suudaks ennast päästa.

Mõned räägivad, et varasemate tsivilisatsioonide vahel toimusid tuumasõjad. Kas oled leidnud andmeid selle tõestamiseks?

Mu kolleegid Itaaliast käisid Pakistanis, Mohenjo-Daros ja Harappas, kus väidetavalt need tuumasõjad toimusid ning ei leidnud oma Geigeri loenduritega radioaktiivsuse jälgi. Ma ei teeks kohe kiireid järeldusi, vaid arvan, et asja tuleks edasi uurida.

Milline võis planeet välja näha peale katastroofi ja kui palju inimesi võis sel ajal elus olla?

Täiesti laastatud, pimeduse aeg kestis üle tuhande aasta. Komeedil oli sama mõju, mis globaalse tuumasõja järel oleks. Pärast seda läks maa tagasi soojenemise perioodi, millest peavooluteadus saab üldjoontes aru. Ma ei taha olla hukatuse prohvet, arvan, et väga oluline on mõelda positiivselt. Modernses maailmas on kalduvus rääkida liiga palju õnnetustest, mis võib omakorda need isegi reaalseks teha. Suurim oht inimkonnale oleme meie ise; me peame inimliigina arenema kõrgemale tasemele, et meil oleks tulevikku.

Fundamentaalne asi on armastus üksteise vastu – me peame õppima seda praktiseerima koos positiivse visualiseerimisega oma tulevikust. Vana mudel, mis eraldab meid riikideks ja üksteisest, ei toimi; peame tunnistama, et oleme kõik üks. Ma ei mõtle selle all ühtset maailmakorda, vihkan igat liiki valitsust. Tahan, et oleksime iseseisvad, enda eest vastutavad täiskasvanud, kes hoolitseksid teise kui inimrassi liikme eest ilma pealesurutud struktuurideta. Me saame sellega hakkama; meid on õnnistatud selle planeedi ja kogemustega siin, peame lihtsalt ohjad enda kätte haarama.

Inimestel on imeline mõttejõud ja võime armastada, kuid meid on eksiteele viidud valitsuste poolt, kellel on erahuvid viha, kahtluste ja hirmu taga. Suured korporatsioonid kasutavad meid ära lühiajalise majandusliku kasu nimel ning peavoolu religioonid ajavad meid segadusse ja võitlema väitega, et nendel on monopol tõe üle. Kui me uuriksime enda kaasasündinud spirituaalsust, võttes vastutuse enda eest, siis suudaksime liikuda uude maailma.

Üks ühine joon, mis uurimustes järjepidevalt esile kerkib, on võimulolevate jõudude keskendunud ja kontsentreeritud jõupingutus hoida inimkond unes. Nad ei taha, et teaksime oma pärandit: kust me tuleme ja milleks võimelised oleme. Peame teadma minevikku, et aru saada oma olevikust. Ajalool ja arheoloogial on oma osa selles süstemaatilises mõistusekontrollis, mis teenib väikest rühma eliiti juba väga kaua.

Tundub, et lood Jeesusest tulid kõik pärast seda. Huvitav ajastus…

Ta oli üks põnev kuju. Peame meeles pidama, et ristiusk tänapäevasel kujul on ületoimetatud konstruktsioon. Mitmetest erinevatest usutüüpidest sel ajal sai juhtivaks rooma-katoliku kirik, kes muutis dokumente ning põletas protestante, kes kaldusid õigeusu õpetusest kõrvale. Ma esitan sulle väljakutse leida üles need Jeesus Kristuse sõnad, mis ütlevad, et peaksime teineteist põletama tuleriidal. Ta oli rahu ja valgustumise tooja, kuid tema missioon hõivati suure korporatsiooni poolt, mida nimetame tänapäeval kirikuks. Arvan, et meil ei tuleks kuulata mitte niivõrd seda, mida nad räägivad, vaid lähtuda sellest, mida nad teevad. Kristus oli seotud ühe varasema ristiusu fraktsiooni gnostitsismiga, mille rooma-katoliku kirik hävitas.

Mida arvad väitest, et Kuu peal on klaasist struktuurid?

Siinkohal tuleks kummardus teha Richard C. Hoaglandile, kes oma põhjalike tööga aastate jooksul on aidanud meil mõista, et kõik, mida NASA räägib, ei pruugi olla tõsi. Olgu selleks siis ehitised Kuul või Marsil. Ta on hiilgav teadlane, kes on teinud fantastilist tööd ning seisnud silmitsi tohutu vastuseisuga, isegi füüsiliste rünnakute näol NASA asutuse poolt. Maa ei eksisteeri üksinda meie Päikesesüsteemis, vaid on osa sellest. Meie seost Kuu ja Marsiga on üritatud aastaid peita.

Kas sa usud, et maaväline elu eksisteerib ja meid on külastatud?

Mu instinkt ütleb, et universum kihab elust. Arvan, et tulnukad ei ole ainult füüsilised olendid nagu meie, vaid interdimensionaalsed olendid, kes tulevad teistest reaalsustest. UFO-nähtused on liiga hästi dokumenteeritud, et neid lihtsalt kõrvale heita. See seletaks nende laevade tabamise väikest tõenäosust: ilmumist radariekraanidele ja kiiret haihtumist. Keskajal inimesed uskusid, et neid röövisid vaimud või haldjad, kes viisid nad teise maailma. Tänapäeval arvame, et seda teevad tulnukad. Tegelikult me ei tea, kes seda teeb ning peaksime hoiduma hinnangu andmisest. Kogu asi võib olla veelgi müstilisem: nad võivad olla teiste mõõtmete olevused ning inimkonna iidsed õpetajad.

Kuidas on asjalood inglite ja deemonitega?

Peame aktsepteerima, et reaalsus on palju salapärasem, kui see esmapilgul paistab olevat. Meile õpetatakse, et oleme ainelised olendid, kellel on kehad, ning teadvus on selle kõrvalprodukt. Sõna “üleloomulik” on koormatud tähendusega, mida me ei vaja. Võib-olla kõik on loomulik, kuid leidub osi keskkonnast, mida me veel ei mõista ning mida kutsume üleloomulikuks. Teadvus on reaalsuse põhiosa; see on mittefüüsiline vorm, mille kaudu intelligentsed olendid räägivad meiega.

Inimajaloo jooksul on seda seletatud inglite ja deemonite mõistete kaudu. Eksisteerivad heatahtlikud jõud, kes aitavad meis hooldada jumalikku sädet ning kasvatada valguse jõudu inimrassis. Sellele vastandiks on kurjad jõud, kuid meil on vaba valik, kumba kuulata. Mul on üks sõber, kes kutsub seda duaalsuse ülikooliks. Üksikisikuna on väga raske muuta tervet maailma, sellepärast peame alustama iseendast ja oma käitumisest teiste suhtes. Oma valikutega suudame süüdata tule, mis valgustab kogu maailma.

Helistaja Timmy, Jacksonville, Florida: Usun, et inimesed on spirituaalselt ja füüsiliselt imelised olendid, kes on paljuks võimelised.

Täiesti nõus! Elame eksitavas maailmas, kus meie valitsused üritavad meid veenda, et loovad korda ja turvalisust, kuid tegelikult on vastupidine tõsi. See deemonlik sõjapidamine inimkonna vastu on kestnud sajandeid. Nad üritavat keelata meil teha valikuid enda elu suhtes ja hoiavad pidevalt hirmu all. Olen hakanud nägema, et inimesed ärkavad üles ja ei ole enam rahul valitsuste, suurkorporatsioonide ja religioonide eksitavate juttudega. On tulnud aeg võtta kontroll oma saatuse üle.

Helistaja Rob, Vancouver, Kanada: Teie raamat “Supernatural: Meeting with the Ancient Teachers of Mankind” oli imeline. Kas olete kunagi mõelnud siduda oma DMT-kogemused paikadega, millel on spirituaalne tähendus?

Amazonase džungel on üks nendest kohtadest, kuhu on jäetud vaimsuse reservuaar. Ma olen joonud ayahuasca‘t, kuid ei ole seda veel teinud näiteks Giza püramiidis, mis ehitatigi teadvuse muutmise eesmärgil. Ühiskond, kus elame, on selliste asjade vastu ning keelab taoliste ainete kasutamist. Kui me ei ole täiskasvanutena vabad tegema valikuid enda kogemuste jaoks, mis ei kahjusta teisi, siis ei ole me üldse vabad.

Kuula kogu intervjuud: Coast to Coast AM

Graham Hancocki kodulehekülg

Allikas: Telegram.ee