Geeniteadlased: hilised ärkajad pole laisad, vaid lihtsalt teistsugused

“Geenitestidel, mis ütlevad sulle, millal võiksid sa täpselt tõusta, on pelgalt meelelahutuslik väärtus. Suudame selgitada pärilikkusega kronotüübi erisustest vaid väikest osa. Ent peaksime olema töögraafikute koostamisel paindlikumad ka juhul, kui me ei saa selle vajalikkust geenidega põhjendada. Tootlikkuse mõttes oleks see ettevõtetele ilmselt kasumlik,” märkis suuruuringu juhtivautor Michael Weedon, Exeteri Ülikooli meditsiinikooli bioinformaatika lektor ERR Novaatorile.Kokku leidis Weedon kolleegidega 700 000 inimese geeniandmeid uurides genoomis 351 piirkonda, milles leiduvad erisused panid tõusma inimesi keskmisest varem või hiljem. Varem oli neid teada vaid 24.Sedavõrd palju uusi geenivariante oli võimalik leida tänu sellele, et uuringusse kaasati sedavõrd palju inimesi. Lisaks kandis 80 000 inimest aktiivsusmonitore. See võimaldas täpselt öelda, millal inimesed uinusid ja ärkasid.Weedon tõdes koos uurimuse esimese autori Samuel Edward Jonesiga, et suurema osa leitud geenialleelide mõju on väga väike.