Füüsikud selgitavad, kuidas vältida põrsaspruuniks põlemist

Soojad ja selged kevadilmad on nõudnud päikesest põlenud roosatavate kehade näol oma esimesed ohvrid. Anname ERR Novaatori vahendusel nõu, kuidas kõige hullemat vältida ja mida pidada meeles UV-indeksi lugemisel.

Definitsiooni järgi määrab UV-indeks Päikese ultraviolettkiirguse kiiritustiheduse suhtelise väärtuse rahvusvahelisel standardskaalal. Praktiliselt aitab see hinnata päikesekiirgusest lähtuva ohu suurust. Päris kogu lugu näiteks UV-kiirgus olnud märksa kõrgem. Meil tuli see 4-4,2 alles äsja, kuid mõnikord on olnud see märtsis juba. Jume ikka saab, aga mitte sellist põrsaspruuni-roosat. Mõnikord on kohe näha olnud, kui inimesed on väljas ja roosatavad kohe. Praegu on maainimestel selline terve pruun jume näol. Midagi pole järsult tulnud,” mõtiskles klimatoloog.

Täiendavad ohud

Nii Kallis kui ka Eerme nentisid, et inimesed ei oska end sageli välismaale suvitama minnes piisavalt kaitsta. See võib viia kurbade tagajärgedeni. “Kui näiteks Inglismaal 1960. aastatel inimesed rikastusid ja hakkasid käima rohkem Egiptuses, Tuneesias, siis 30 aastat hiljem kasvas nahavähi juhtumite arv kõrgemaks kui kunagi varem. Kui seda uurima hakati, selgus, et see oli seesama seltskond, kes käis seal Vahemere ääres mõõdutundetult päevitamas,” tõi Kallis näite.

Eerme sõnul võis nahavähi juhtumite sagenemist täheldada ka Nõukogude Liidust Iisraeli emigreerunud juutide puhul. Samas võib terviseprobleemideni viia vastassuunaline ränne. “Päris tumedanahalistel on raskusi meie kliimas selle koguse päikese saamisega, mis oleks D-vitamiini produtseerimiseks piisav. See probleem võib tekkida pagulaste ja põgenikega, kes Põhjamaadesse tulevad,” leidis vanemteadur.

Omaette terviserisk on pruuni jume otsingul solaariumi külastamine. “Pole ju võimalik, et Islandil hakkas järsku päike paremini paistma, mille tõttu nahavähki haigestumine kaks korda kasvas. Õnnneks keelati kooliõpilastel peagi solaariumi külastamine ära. See on laiem nähtus tegelikult. Euroopa Liidus on näiteks mitmeid omavalitsusi, kes võitlevad selle eest, et nende territooriumil solaariume poleks ja neile seetõttu kasutuslube ei anta,” mõtiskles Eerme.

Mõõdukas tuleks olla ka päris päikese käes viibides. “Ikkagi võiks kella vaadata. Tore olla küll, aga kui on ikka paarkümmend minutit päikese käes oldud, siis peaks vähemalt kevadisel ajal arvama, et aitab kah,” sõnas vanemteadur.

Allikas: Päikesevitamiin D – eluliselt vajalik hormoon

Looduslikud vahendid päikesepõletuse leevendamiseks

13 looduslikku päikesekaitsefaktoriga õli, mis ei lase päikesel su nahale liiga teha

Seotud