Folkloristid: naine on olnud Eesti ühiskonnas alati tugeval positsioonil
- Varia
- 28.03.2020, 15:48
Seitse tähtsat mõtet folkloristidelt:Naisel on Eesti ühiskonnas olnud läbi sajandite tugev positsioon.Kuni 13. sajandini läks vara abielludes ja lahutuse järel naisele.Talumajapidamises olid rollid sugude vahel jaotatud, kuid naine võis vajadusel olla de facto peremees ja perenaine korraga.Naised laulsid rohkem neiueas ja vanaduses. Sünnituseas naised avalikult nii palju ei laulnud.Regilaulutekstid on naise- ja perekesksed, sest 19. sajandil koguti laule rohkem naistelt.Laulik lõi tekste hetkes. See loomine pole võrreldav tänapäeva heliloominguga.Eesti naised on läbi sajandite ilmutanud protestivaimu ja julgenud riske võtta.Naise eriline positsioon läbi sajandite”Paljud asjad, mis meil pärimuses ja folklooris on, viitavad naise kunagisele tugevale positsioonile,” ütleb perepärimuse uurija Tartu Ülikooli vanemteadur Merili Metsvahi saates “Helikaja”.Tema sõnul on naise roll siinmail olnud ajalooliselt Lääne-Euroopa omast erinev. Vanemteadur toob näiteks liivi-latgali õiguse 1212. aastast, kus seisab, et nii abielludes kui ka lahutuse järel läheb vara üle naisele.
Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.
Oled juba liitunud meie klubiga?
Logi sisse, et lugeda seda artiklit.
Hakka Alkeemia klubi liikmeks luues endale TASUTA konto!
Tasuta kontoga saad:
- Piiramatu ligipääsu tuhandetele artiklitele
- Info ürituste kohta sündmuste kalendris
- Võimekuse märkida artikleid loetuks jpm.
Hakates Alkeemia klubi liikmeks nõustud meie kasutajatingimuste, privaatsuspoliitikaga ja Alkeemia uudiskirjadega.

