Ava külgmenüü

Estonia katastroof: Eesti tabloidse meedia mänglemine pääsemisspekulatsioonidega oli erakordselt nõme

25 aastat tagasi 28. septembri ööl uppus parvlaev Estonia. See rahuaegne suurim katastroof Läänemerel puudutas iga Eesti inimest. Paljud, kes ise laevahukust pääsesid, kaotasid silme all oma lähedased, sõbrad, töökaaslased. Sajad inimesed kaotasid laevahuku tagajärjel oma abikaasa, ema, isa, õe, venna, lapse või mitu lähedast korraga. Nad pidid õppima hingehaavadega elama. "Lein on loomulik protsess ja sellel tuleb lasta oma elu elada. Leina kohta öeldakse, et parim ravim on aeg, aga mingites küsimustes peab inimene endaga rahu tegema, et aja kulgu poleks nii valus oodata," ütles hingehoidja Sakarias Leppik raamatus " Estonia inimesed".

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester Sakarias Leppik oli 1994. aastal Jaan J. Leppik ning teenis Tallinna Kaarli kiriku diakonina piiskop Einar Soone juures. Õnnetusejärgsel hommikul läks ta nagu tavaliselt Kaarli kirikusse tööle. Ta mäletab, et oli kuidagi eriti unine ja kuna koguduseliikmete vastuvõtuni oli aega, mõtles ta juua Kaarli kiriku keldri puhkeruumis tassi kohvi. Sinna oli kogunenud suur hulk inimesi teleri ette. Kui ta sisse astus, küsiti kohe, kas ta teab, et Estonia läks öösel põhja.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.