Ava külgmenüü

Esivanemate traditsioonid | Jõulukuu pühad ja ajad

Maarahva kalender on tihedalt seotud loodusega. Kuidas võinukski see olla teisiti rahval, kelle elu ja toimetused sõltusid olulisel määral loodusest ning selle muutumisest aastasõõris. Jõulud, talihari, liugupäev, munapüha, suvisted, leedo ja teised pühad tähistavad muutusi looduses. Pühadega seotud tavad aitavad keskenduda muutustele ja luua eelolevaks ajaks õiget häälestust ning õnne. Loe, millised olid meie esivanemate uskumused jõulukuu kohta.

Kuigi enamuse eestlaste elulaad erineb suuresti esivanemate omast, oleme me jätkuvalt osa loodusest ja mõjutatud selle muutlikest ilmetest. Samaks on jäänud ka juured ning esivanemate pärand.
Loodusteaduste areng ei välista kuidagi meie vaimsesse kultuuripärandisse kuuluvate põliste tavade austamist ja järgimist. Pigem vastupidi. Loodusega tundlikus kooskõlas elanud paljude põlvede kogemustest kasvanud pärand annab kodukohale ja maailmale meiegi jaoks sügavama tähenduse ning väärtuse.
Jõulukuu – lõpus on algus
Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talsipühiq, talvistepühiq, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.
Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kümmet.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.