Esivanemate austamine: vii läbi suguvõsa “skannimise” rituaal

Juba mõiste “esivanemate kummardamine“ eeldab, et eksisteerivad teatud järjepidevad kombetalitused ja rituaalid, mis on pühendatud esiisade mälestamisele ja austamisele. Tahan märkida, et see ei ole seotud ühegi konkreetse religiooniga. See on üldinimlik seisund, mida eri kultuurides tõlgendatakse erinevalt. Kõik võivad olla vabalt mis tahes traditsiooni raamides: kas selle, mis saadi päranduseks (ja millel on seetõttu lisajõud), või selle, mis valiti põhjusel, et see on hingelähedasem, või üldse ilma ühegi traditsioonita. Isegi kui oled ateist või materialist ega usu mitte mingisugusesse esoteerikasse, ei saa sa eitada oma esivanemate mõjutusi, kuivõrd sul on nende geenid. Kui oled sellest mõjust teadlik, siis on sul lihtsam sellega töötada ja pöörata endale kasutoovaks, selgitab Viktoria Raidos raamatus “Esivanemate pärand”.

Esimese asjana pead suguvõsaga töötamiseks koostama oma pere sugupuu kuni seitsmenda põlveni. Mida rohkem sa oma esivanemate kohta tead, seda parem. Soovitatav on teada esivanemate eesnimesid (ka seda, milliste esivanemate järgi pandi lastele nimed), perekonnanimesid (need võivad palju öelda), sünni- ja surmadaatumeid (oluline on jälgida, kas on olemas seaduspärasusi ja kordusi), milliseid rahvusi on suguvõsas olnud (on eriti oluline, kui suguvõsas on esinenud omavahel vaenujalal olevaid rahvusi või rahvusi, kes on kokku puutunud genotsiidiga), millega esivanemad tegelesid (see võib viidata võimalikele eelsoodumustele ja annetele), kas on mingeid probleeme, mida sugulasliine pidi edasi antakse. Sugupuu koostamine on kogu suguvõsaga töötamise algus ja alus. Esiteks pead koguma kogu olemasoleva teabe (arhiividest, dokumentidest, vestlustest sugulastega) ja koostama oma sugupuu.

Teiseks tuleb viia läbi suguvõsa “skannimise” rituaal. Rituaali võib läbi viia üksinda või koos sugulastega, kuid on tähtis, et kõik kohalviibijad suhtuksid sellesse täie tõsidusega. Vali sobiv aeg (arvesta, et see tegevus võib nõuda palju aega ja jõudu).

Võta küünal (parem kui pühitsetud, näiteks kirikuküünal, ja suur, sest on võimalik, et see peab põlema kaua) ja paberileht, kuhu joonista oma sugupuu seitse põlvkonda koos kõigi esivanemate nimedega. Mõtle iga oma 126 esivanema peale, tuletades meelde, mida sa igaühe kohta tead. Väga oluline on jälgida tundeid, mis sul selle juures tekivad. Võibolla tunned kellelegi mõeldes rahu ja tänulikkust? Või hoopis vastupidi – solvumist ja mittemõistmist? Kõik see räägib sinu suguvõsa seisundist ja sellest, kuidas üks või teine esivanem sind ja sinu elu mõjutab.

Pööra tähelepanu ka käesoleval hetkel toimuvatele objektiivsetele asjadele. Kui sul hakkab äkitselt külm või säriseb küünal või akna taga kärgatab kõu – võta seda kõike märkidena, mis võivad anda märku millestki varjatust. Suhtu tähelepanelikult ka unenägudesse, mida pärast rituaali näed, sest kui sinu töö suguvõsaga oli tõeliselt sügav, siis võid unes näha esivanemaid ja nendelt midagi kuulda.

Kui suguvõsas on olnud mingeid tragöödiaid, keerukaid juhtumeid, siis pead neil laskma olla ja lõpetama kurvastamise – sel kombel hõivavad nad minevikus koha, mis kuulub neile ega mõjuta enam praegu elavaid. Kui sinu suguvõsas on eredaid isikuid – ja tõenäoliselt neid 126 esivanema hulgas ka on -, siis tunneta nendega sidet. Ühendus kirka esivanemaga on tegelikult kõige võimsam talisman, mis võib nii kaitsta kui ka anda energiat ja nõuandeid raskes olukorras. Kahjuks saavad vaid vähesed tänapäeva inimesed ajada oma sugupuu jälgi seitsme põlvkonna taha. Sellisel juhul ei ole võimalik kõiki esivanemaid nimepidi märkida, küll aga saab vaadelda iga üksikisikut eraldi, näiteks kui “vaarema isa”, ja püüda tunnetada, kuidas see esivanem sind mõjutab.

Seda rituaali võib teha just nii tihti, kui tunned selleks vajadust. Iga korraga tunned, kuidas aegade hämarus järk-järgult taandub ning sinu esiisad muutuvad üha omasemaks ja arusaadavamaks. Sõltub ju suguvõsa tugevus järeltulijate mälestustest ja tähelepanust, mida nad suguvõsale pühendavad.

Rituaali võib teha spetsiaalsetel aegadel või lihtsalt aasta jooksul (sellisel juhul pigem laupäeviti, sest sümboolselt on just laupäev esivanematega seotud). Pärast seda, kui oled oma suguvõsa hoolikalt üle vaadanud ja aru saanud, millised esivanemad on sulle lähedasemad ning kellelt neist võid oodata kaitset ja abi, võid oma kodus nende kujukesed välja panna. Näiteks slaavlastel nagu paljudel teistelgi rahvastel on olnud kombeks paigutada ühte kindlasse maja ossa, ikooninurka, ikoonialus – väike riiul, kuhu asetati habemega “taatide” ehk suguvõsa esivanemate puidust figuurid.

Allikas: Mai-Agate Väljataga: mõni hing tuleb maale teadlikult suguvõsa mustrit tervendama

Suguvõsa seadused: pere vägi kui nähtamatu tugi

Kõik saab alguse lapsepõlvest

Karma – sinu valikud kujundavad su elu

Mälestuste võim ja jõud

Mõista oma tundeid: allasurutud emotsioonid ja solvumine toovad kaasa tervisehädad

Energiavahetus: universum sätib kõik tasakaalu

Seotud