Eneseületamise valud ja võlud: mugavustsoonist väljaspool terendavad areng ja saavutused

Snezana Stoljarova kirjeldab mugavustsoonist väljumist ja eneseületamist kui oma isiklike piiride nihutamist, tegevust, mida vaatamata ebamugavustundele tehakse ikka edasi. Eneseületust kohtame igas elu etapis ja eri valdkondades. Spordis on eneseületus loomulik treeningu osa – pidev soorituse täiustamine, senise taseme ületamine ja oma isiklike piiride uurimine. Mingil määral eneseületust ja pingutust nõuab endalt iga inimene, kes soovib oma elus midagi muuta, nt tööd vahetada, suitsetamisest loobuda, kehakaalu kaotada või tõusta vara selleks, et minna tööle või trenni. Igasugune senise harjumuse muutmine nõuab enesedistsipliini ja tööd, mis tihtipeale tähendab pingutamistest tulenevat ebamugavust.
Vähem riske = turvalisus
Kui muutumine on elu loomulik areng ja vajalik osa, siis miks me ikkagi muutusi kardame ja neid tihtipeale lausa väldime? Võistlussportlasena tegutsenud ning nüüd vaimse treeneri, nõustaja ja koolitajana töötav Snezana ütleb, et see hirm tuleneb juba evolutsioonist, mil esivanematest koopainimesed seisid toidu, peavarju ja soojuse hankimisel iga päev silmitsi surmaohuga.