Emadepäeva ümber räägitakse palju emaduse ilust. Meedia on täis õnnelikult naeratavaid emasid ja lapsi ning naisi ülistatakse kui maiseid jumalikke loojaid, kelle emaka ürgpimeduses areneb ime. Aga nende naiste kõrval, ja ka neil vägevatel loojanaistel endil, on rääkida ka teised – valusad lood. Lood, mida sotsiaalmeedias naljalt jagama ei kiputa. Need on lood, kus ime loomine pole õnnestunud.
Lood, mida jagama ei kiputa räägivad sellest, kui ei õnnestu rasestuda, kui rasedus katkeb. Või kui naine on sunnitud raseduse katkestama või sünnitama üsas surnud beebi. Kui sünnitus läheb kehvasti, kui laps sureb sünnitusel, kui laps sünnib puudega, kui laps sureb beebieas või suurema lapsena.
On ka naisi, kel lõigatakse emakas tervislikul põhjusel ära ja nad ei saagi seda ime loomise protsessi enda kehas kogeda.
Naiste emaduse ja emaka lugudes on elu ja surm, looming ja kaos läbi põimunud. Olukorrad on küll erinevad, aga neil on sarnane ühisosa – see on naisele tohutu trauma. Neid naisi vaevab pärast ebaõnnestumisi valu ja kurbus. Ja hirm, et see võib järgmisel korral uuesti juhtuda. Nende lähedased ei tea, kuidas nendega käituda. Sageli, kui inimene ei tea, mida teha, siis ei tee ta üldse midagi.
Vikerraadio seekordses “Peresaates” keskendutakse emakale kui emaduse lättele ja läbi nende naiste valu, kes on kaotanud oma emaka, püütakse mõtestada ka teisi emadusega seotud kaotusi. Eelkõige aga arutletakse teemal, kuidas pärast selliseid kaotusi ellu jääda, kuidas leida jõudu edasi elamiseks. Mis aitaks toime tulla tundega – miks just minul läks nii, miks minu lapsega?
Läbi sajandite on naised kaotanud lapsi ja ise sünnituse käigus surnud. Meditsiini areng on neid numbreid drastiliselt vähendanud, aga neid olematuks teha pole võimalik. Laste surm oli minevikus kahjuks tavapärane paratamatu elu osa, peaaegu igal naisel oli mingi selline kurb kogemus ette näidata. Külaelus oli kõigile teada, et Madli laps suri sünnitusel, Krõõt suri ise sünnitusel, et Helmi laps suri mingisse tõppe. Surm oli vanasti kuidagi palju lähemal. Tänapäeval aga näitab Facebook meile õnnelikke lugusid ja paljudel naistel on tunne, et kõigil teistel sujuvad rasedused, sünnitused nii hästi, lastega on seotud nii palju rõõmu, ainult minul…
Ehk on vaja naistel teada, et Me Too valusaid emadusega seotud kaotuste lugusid on peaaegu igal teisel, kolmandal naisel?
Vikerraadio “Peresaate” saatekülaline on kliiniline psühholoog Inna Narro, saatejuht Katrin Saali Saul.
Vaata ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Inna Narro raamatut “Kui aega on jäänud vähe”.
