Mida rohkem sa tead, seda vähem arvad, et tead. Mida teadlikumaks sa sellest sügavusest, sellest lõpmatust sügavusest saad, seda võimatum on selle kohta midagi öelda. Sellest tuleneb vaikus. Inimene, kes teab, on nii suures vaimustuses, lõpmatus imetluses, et isegi hingamine lakkab. Seistes elu müsteeriumi ees, on inimene vapustatud, kirjutab Osho oma raamatus „Usaldus“.
Aga tekivad probleemid, ja esimene probleem elu müsteeriumiga on see, et alati on olemas petiseid, inimesi, kes teisi petavad. Teadusemaailmas pole see võimalik. Teadus liigub tasasel pinnal lõpmata hoolikalt, loogiliselt, ratsionaalselt. Kui räägid mõttetusi, tabatakse sind kohe, sest saab tõestada, mida sa ütled. Teadus on objektiivne ja iga väidet, iga avaldust saab tõestada laboris katsetega.
Religioonis on kõik sisemine, subjektiivne, salapärane, ja tee pole tasane. See on mägine rada; on palju tõuse ja langusi, ja tee liigub spiraali mööda. Ikka ja jälle jõuad sa samasse kohta, võib-olla pisut kõrgemal. Ja mida sa ütled, seda ei saa tõestada, pole olemas tõestuse kriteeriume. Kuna see on sisemine, ei saa ükski katse seda tõestada või ümber lükata; kuna see on salapärane, ei saa kasutada ühtki loogilist argumenti.
Seetõttu ongi teadus üks, aga religioone on maailmas umbkaudu kolm tuhat. Sa ei saa tõestada ühegi religiooni kohta, et see on võlts. Samuti ei saa sa tõestada, et ükski religioon oleks tõeline või ehe. See pole võimalik, sest empiiriline tõestus on võimatu.
Buddha ütleb, et meie olemuses pole „iset“. Kuidas seda tõestada või ümber lükata? Kui keegi ütleb, et ta nägi Jumalat, ja tundub seejuures siiras, siis mida sellest arvata? Ta võib olla eksiteel, ta võib olla hull. Võib-olla nägi ta hallutsinatsiooni, aga võib-olla oli tal tõesti eksistentsialistlik kogemus. Kuidas seda tõestada või ümber lükata?
Ta ei oska oma kogemust kellegagi jagada, see on vaimne kogemus. See pole midagi sellist, et näitad teistele ja kõik saavad seda vaadata, sellega eksperimenteerida, seda analüüsida, seda lahata. Sa pead heas usus seda tõeks pidama. Ta võib olla täiesti siiras, aga tal võivad olla ka pettekujutlused. Ta ei pruugi sulle luisata, ta ei pruugi püüda sind petta, ta võib ise olla petta saanud. Ta võib olla väga aus inimene, aga ta on näinud unenägu ja arvab tõesti, et see oli päriselt – vahel tunduvad unenäod reaalsematena kui reaalsus ise. Ja mõjuda nägemustena. Ta on kuulnud jumala häält, see täitis teda tervenisti, ta on nii põnevil! Aga mida teha? Kuidas tõestada, et ta pole hulluks läinud, et see pole vaid tema ettekujutus ja ideed. See pole võimalik.
Kui on üks tõeliselt religioosne inimene, siis koguneb tema ümber üheksakümmend üheksa inimest. Mõned neist on eksiteel: vaesed, lihtsad noormehed, südamelt head, ei taha kellelegi halba, aga ikkagi teevad halba. Ja mõned on petised, röövlid: kavalad, targad inimesed, kes teevad teadlikult halba, aga see toob neile sisse.
Maailmas pole võimalik leida paremat äri kui religioon. Sa võid lubada mida tahes, sest kaupa pole vaja kohale toimetada – see on nähtamatu. Kui kaup on nähtamatu, saadlõputult müüa, lubadusi jagada. Pole vaja kaupa kohale toimetada, sest see on nähtamatu, keegi isegi ei taipa seda. Niisiis ei leia sa paremat äri kui religioon, sest kaup on nähtamatu. Ma olen näinud paljusid inimesi, keda on petetud, ja paljusid inimesi, kes teisi tüssavad. Ja see on nii peen värk, et midagi ei saa öelda – ei selle poolt ega vastu. See saab aina edasi kesta, sest kogu fenomen on nähtamatu.
Allikas: Osho „Usaldus“, kirjastus Pilgrim
