Möödunud aastal algatas rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) kampaania, mille käigus sai iga maailma riik anda nime ühele eksoplaneedile ja tema ematähele. Aasta lõpus valisid eestlased tähele nimeks Koit ja selle ümber tiirlevale planeedile Hämarik, vahendab Novaator.err.ee.
Eksoplaneedid on planeedid, mis asetsevad väljaspool Päikesesüsteemi. Eestile määratud tähele ja tema planeedile pakuti välja 140 nimepaari, mille hulgast valis kuueliikmeline komitee need 13, mis läksid rahvahääletusele. Võitjanimede Koit ja Hämarik pakkujad olid Tartu Ülikooli ajalootudengid Helina Välb ja Laura Nemvalts.
“Ma teadsin, et on juba olemas hommikutaeva koidutäht ja õhtutaeva ehatäht – planeet Veenus,” lausus Nemvalts. “Hiljem sain teada, et Koit ja Hämarik on ka Eesti tudengisatelliitide nimed. Ilmselt on Friedrich Robert Faehlmanni “Koit ja Hämarik” ning valguse võitmine pimeduse üle sügavalt eestlaste hinges, seega kandub temaatika edasi.”
Mõlemad nimeandjad on astronoomiahuvilised. “Olen lapsest peale olnud õhtutaevast äärmiselt huvitatud. Nüüd siis tean, et kuskil seal üüratus taevaruumis tiirlevad ka minu Koit ja Hämarik,” rõõmustas Välb. “Minu toa seinal paikneb suur Tartu tähetorni taevakaart. Oma panuse andmine taevakehade nimetamisse on olnud maagiline kogemus,” lisas Nemvalts.
Tallinna Tehnikaülikooli kosmosekeskuse juhi Rauno Gordoni sõnul sobivad Koit ja Hämarik kosmiliste objektide nimedeks väga hästi, kuna legendi järgi on need mütoloogilised tegelased, kes kunagi ei kohtu. “Kui kosmilised objektid päriselt kohtuksid, siis oleks tõenäoliselt tegemist katastroofiga,” lisas ta.
Viimaste aastakümnete jooksul on kindlaks tehtud väga suur hulk eksoplaneete. Möödunud aasta seisuga oli neid teada üle 4000. See oligi IAU algatatud nimetamiskampaania Astronoomid märkasid teist neutrontähtede kokkupõrget
Betelgeuse tuhmumine võib anda märku peatsest supernoovast
Maa magnetpõhjapoolus nihkub üha kaugemale, ületas nullmeridiaani
Planeedid tekivad elektri jõul
