Ava külgmenüü

Eestis käib lobitöö vähki tekitava taimemürgi kasutusloa pikendamiseks

Nii maailmas kui ka Eestis sisaldavad kasutatavaimad taimekaitsevahendid toimeainet nimega glüfosaat (tuntuima toote nimi Roundup, tootja Monsanto), mille kahjulikust mõjust on räägitud juba aastaid. Eelmisel aastal avaldas ka Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC) uuringu, mille kohaselt on glüfosaat vähki tekitav. Sellest hoolimata käib Euroopa Liidus ja ka Eestis vilgas lobitöö glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks, vahendab Telegram.ee.

Facebooki grupp GMO-vaba Eesti tegi kokkuvõtte neljapäeval aset leidnud põllumajandussektori ja keskkonnaorganisatsioonide kohtumisest Maaeluministeeriumis, kus arutleti Eesti seisukohta antud küsimuses.Koosolekut juhatas Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Sõna võtsid ka põllumajandusameti ametnikud, kes olid glüfosaadi kasutamise suhtes väga kaitsval positsioonil ja väitsid, et Eestis kindlasti ei müüda “mürgiseid porgandeid” ning et taimekaitsevahendite jääkide kogus toidus ei ületa lubatud piire. Sellised väited on vastuolus näiteks 2009. aastal koostatud riigikontrolliauditiga, mis oma kokkuvõttes ütleb muuhulgas seda, et Veterinaar- ja Toiduameti kontrollide tulemused näitavad pestitsiidide toiduohutuse olukorda paremana, kui see reaalsuses on. Sellega saab tutvuda siin.Glüfosaadi müügimees: “Mahepõllumajandus reostab loodust rohkem”Tähelepanu väärib kohaletulnutest kohalik glüfosaadi müügimees ja suur GMO propageerija Margus Ameerikas, kes uskuge või mitte, väitis oma sõnavõtus, et mahepõllumajandus on loodust reostavam, kui taimemürke jms kasutav intensiivpõllumajandus. Ameerikas on olnud ka geenitehnoloogiakomisjoni liige.AS Sagro tootmisjuht Madis Kahu püüdis keskkonnaorganisatsioonide esindajaid veenda glüfosaadi ohutuses isikliku näite põhjal, kus pärast töökäigus glüfosaati sisaldava aine käele tilkumist, ta mingeid halbu kõrvalmõjusid ei täheldanud. Sellise näite märkis isegi arutelu korraldaja liialt lihtsustatuks.Kohtumisel jäi peale seisukoht, et Eesti võiks toetada Euroopa Parlamendi pakutut, mis juba on kompromiss, sest pikendaks kasutusluba veel 7 aastaks.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.