Ava külgmenüü

Eesti pärimusmeditsiin – meie oma põline tervisetarkus

Loitsud ja regilaul, saun ja ravimtaimed, soonetasumine ja kupupanemine, kaani- ja mesilaseravi - need on killukesed meie esivanemate põlisest tohterdamiskunstist. Kui tunneme oma juuri ja usume nende väesse, suudame rahvana ka terve, kartmatu ja sirgeselgne püsida.

“Kes annab oma tervise kellegi teise kätte, siis see ongi tal käest ära. Kõrvalist, ka arstide abi kasutades, ei tohiks kunagi unustada, et tegu on sinu tervisega ning ainult sina vastutad selle eest 100%.” Nii tähendab meie oma iidse rahvameditisiini tundja Alar Krautman, kes ka Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia looja, eestvedaja ja õppejõud on. 11 aastat tagasi hakkas Tartu ülikooli haridusega füsioterapeut koos mõttekaaslastega meie vaaremade-isade tervise hoidmise ja taastamise oskusi uurima ning neid arhiivis ja inimeste mälus säilinud raasukestest kokku panema.

Kel ebaõnne, sel tervis käest

“Näiteks oli ebaõnn vanade eestlaste jaoks märk sellest, et inimese tervisega pole kõik korras, sest tervis – see olid viljakus, õnn ja vedamine. Ütleme ju tänini “tugevamal veab”, adumata öeldu põlist sisu, et tugev tähendas tervet nii kehalt, hingelt kui meelelt,” tutvustab Alar loodusrahvale omast inimese ja tema elukorralduse terviklikku, holistilist nägemist, mis oli omane ka kristluse- ja orjuse-eelses Eestis.

“Toimetati, olgu jaanitule ääres või muudel puhkudel selleks,et järgmisse aega ja iseendale küllust ning rõõmu loitsida. Ning kui töötegemisel mõnu sees polnud, pandi see töö kõrvale ja võeti käsile midagi muud, sest teati, et kurjalt ja vägisi tehtu läheb aia taha.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.