Ava külgmenüü

Brian Kateman: paljude inimeste väiksed sammud, mitte üksikute suured jõupingutused, lõpetavad loomade kannatused

Ütleme, et sa hoolid loomade kannatuste vähendamisest ja usud, et kõige olulisem, mida selle heaks teha saame, on põllumajandusloomade pidamise lõpetamine. Nüüd kujuta ette, et sul on valida kahe nupu vahel, mida vajutada. Kollane nupp teeb ühest keskmisest liha tarbivast teismelisest eluaegse vegani, kes ei tarbi loomseid saadusi mingil moel. Sinine nupp teeb kümnest keskmisest liha tarbivast teismelisest eluaegsed "reducetarian’id" ehk n-ö "lihavähendajad"—inimesed, kes vähendavad tarbitud liha kogust. Ükski neist teismelistest ei lõpeta täielikult loomsete toitude tarbimist, kuid kollektiivselt on nende mõju loomse toidu tarbimise vähendamisele suurem, kui seda on ühe inimese veganlusel. Hoolides loomade kannatustest, millist nuppu vajutaksid?

Minu jaoks on vastus lihtne. Mulle ei lähe nii väga korda iga üksiku inimese tarbimisharjumused, kuivõrd hoolin loomade kannatuste vähendamisest tervikuna ning seega vajutaksin ma sinist nuppu. Siiski ei ole kõik loomade eestkostjad ühel nõul, et lõpptulemus on see, mis loeb. Need, kes usuvad, et moraalsus tähendab nii suurt vooruslikkust kui võimalik, näevad moraalset progressi vaid veganiks hakkamise näol, kümne inimese lihavähendamise puhul aga mitte. Kui loomadele kannatuste põhjustamine ei ole moraalselt õigustatud, ei ole õigustatud ka neile harvemini kannatuste põhjustamine. “Lihavähendajad” usuvad aga, et ka harvemini kannatuste põhjustamisel on oma väärtus. Täiuslikkust taotleva vegani jaoks võib selline vaatenurk kaheldavana näida.Ent vankumatul põhimõttekindlusel “lihavähendamise” vastu on oma limiit.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.