Miks ma usun, et ma pole piisav ega saa hakkama? Miks kannan endas süü- ja häbitunnet? Miks tunnen, et mind pole kellelegi vaja? See on kasvatuse tulemus. Väikelapsena oleme kõik rohkem kui 25 000 korda kuulnud täiskasvanud inimestelt, millised me oleme. See on korralik ajupesu, mis on hinge haavad löönud. Kollektiivses plaanis tavatseb eestlane kogu oma rahvast tihti ohvrina identifitseerida ja ohvrirolli sissejuurdunud orjarahva mentaliteediga õigustada. Oled sa märganud, et kui sina kedagi millestki süüdistad, siis seesama inimene süüdistab sind samas asjas? Elus aga süüdlasi pole, on ainult kannatajad ja kõik inimlikud kannatused tulenevad viiest hingehaavast, kirjutab kanada terapeut Lise Bourbeau raamatus „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline mina,“ (Pilgrim 2023). Nende haavade peitmiseks ja hirmust järjekordse hülgamise, maha jätmise, alanduse, reetmise ja ebaõigluse ees kanname maske – põgenik, sõltuv, masohhist, kontrollija ja rigiidne. Need maskid aitavad meil ellu jääda ja keeruliste oludega kohaneda. Meie kehad ei valeta aga kunagi ja peegeldavad täpselt seda, mis hinges toimub. Enesekaitse eesmärgil loodud maskid ilmnevad inimese kehaehituses ja välimuses.
Mistahes hingehaava peamiseks põhjuseks on meie suutmatus aktsepteerida ja enesele andeks anda seda, mida me teeme endale või teistele. Endale on raske andeks anda, sest me ei anna endale aru, et süüdistame ennast. Me heidame teistele ette seda, mida teeme endale ega soovi seda märgata.
Tervenemiseks tuleb oma haava esmalt tunnistada, tundma õppida ja siis omaks võtta ning maski teadvustada. Sellega seoses tuleb lubada endal tundeid tunda – kurbust, viha, nördimust ja teisi, mis haavavalust tekivad. Samuti peame andma endale õiguse kannatada ja tunda viha ka oma vanemate vastu lapsepõlves kogetud valu uuesti läbi elades. Kui suudad tunda kaasa väikesele lapsele iseendas, avastad endas võime ka oma vanematele kaasa tunda, sest ka nemad kannatasid. Lapse ei peaks aga võtma vastutust oma vanemate kannatuste eest ega pole lapse ülesanne oma vanemate hingehaavu parandada, rõhutab Heili Laido.
Kui saad iseendaks, ei näe sa enam vajadust kaitsvaid maske kanda. Sa tunnistad õigeks ja vajalikuks, et su elu on täis kogemusi, mis aitavad sul end tundma õppida, mis on sinu jaoks hea ja mis pole. See ongi armastus enese vastu. Armastada ennast tähendab anda endale õigus olla niisugune nagu sa käeoleval momendil oled. Armastada ennast tähendab end omaks võtta, isegi kui teed teistele seda, mida neile ette heidad. Tõeline armastus on iseendaks olemise kogemus.
Kui sa võtad oma hingehaavad tõeliselt käsile ning ravid need terveks, siis kogu energia, mis kulus seni valu maskeerimisele, vabaneb ja sa saad kasutada seda sellise elu loomiseks, mille poole püüdled, jäädes seejuures iseendaks. Pole suuremat kingutust maailmale, kui terve ja terviklik inimene.
Vaata Lise Bourbeau raamatu „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline mina“ kohta.
Saatejuht Anneli Urge on õigustaustaga holistilise regressiooni terapeut, storyteller ja põnevike „Jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne“ (Pilgrim 2019) ja „Šokiterapeut“ (Pilgrim 2021) autor.
