Minuga olid halvad lood. Ma olin lausa meeleheitel. Oli päevi, mil ma lihtsalt vedelesin voodis suletud kardinate taga, hommikust sai öö ja siis taas hommik, ent mina ei tahtnud maailmast midagi teada. Ma ei tahtnud tegelda oma mõtetega. Ma ei tahtnud tegelda oma haigusega. Oma südamevaluga. Oma põhjakäiva firmaga. Ma ei tahtnud tegelda … eluga. Mis mind siis päästis?
Olin jõudnud murdepunkti. Ma mäletan seda hästi. Ma ei suutnud seda enam välja kannatada.
