Alkeemia lugemisnurk. Müütide murdmine: toiduga seotud faktid ja tunded
Jessica Ortner toob välja oma raamatus “Lahendused koputamise kaudu – kaalulangus ja füüsiline enesekindlus” põhjused, miks on paljudel nii raske kehakaalu langetada ja annab ka nõuandeid, kuidas koputamise ehk EFT abil vähendada stressitaset, ülesöömist ja meeleheidet.
Toidust on saanud meist paljude jaoks nii valus teema, et see on sageli muutunud meie kaalulangetamise ja füüsilise enesekindluse saavutamise teekonnal ületamatuks takistuseks. Me muudkui püüame ja püüame süüa neid “õigeid” toite, et alla võtta, kuid vaatamata meie pingutustele valida “õige dieet” ja “tervislikud” toidud, kaal ei lange või ei suuda me seda pikemaajaliselt säilitada. Siis hakkame ennast süüdistama ja tunneme, et meie kehaga on midagi valesti, kuid tegelikult töötab suur osa meile müüdavatest “dieetidest” ja “tervislikest” toitudest meile vastu, jättes meid ilma olulistest toitainetest, mida meie keha nii meeleheitlikult vajab.
Koputamise kaudu saame lõpetada selle pettumust valmistava tsükli ja hakata tunnetama, milliseid toite meie keha vajab, mitte ainult kaalu langetamiseks, vaid selleks, et tunda end energilise ja elavana.
Dieetide tsüklist välja murdmine
Kui mu kliendid või õpilased hakkavad kaalust alla võtma, püüan ma alati saada rohkem teada nende kogemustest. Nagu oleme näinud, võivad meid hoida tagasi mitmed meis peidus olevad emotsioonid ja uskumused. Mind on alati huvitanud, mis on inimesi sellel teekonnal kõige rohkem mõjutanud.
Sageli on nii, et enne kui kaal hakkab langema, muutuvad inimeste söömis-harjumused, kuid seda ilma dieetide ning tervisliku toitumise “reegliteta”. Tihti ei pane inimesed neid muutusi oma söömisharjumustes isegi tähele, mitte enne, kuni ma hakkan esitama selle kohta küsimusi. Tihti tekivad muutused toitumises peaaegu iseenesest, ilma et me seda endale teadvustame. Pärast oma tunnetel ja uskumustel koputamist hakkavad paljud naised valima toitainerikkamaid ja tervislikumaid toite ning naudivad söömist ja seda tunnet, mida neis tekitab tervislik toit.
Kui me tegeleme oma emotsioonide ja uskumustega, saame lõpuks ühenduse oma kehaga ja lubame sellel ise otsustada, millised toidud sobivad meile kõige paremini. Keha püüab meie tähelepanu võita erinevate sümptomite kaudu, nagu näiteks kurnatus, puhitus, gaasid, happerefluks, peavalud ja kinnine nina, näidates, et pealispinna all ei ole kõik korras. Selle asemel, et teha sellest olulisest informatsioonist õiged järeldused, tundub meile hoopis, et meie keha veab meid alt. Koputades suudame selle tsükli lõhkuda ja teha vajalikud muutused vastavalt sellele, milliseid signaale keha meile saadab.
Mina näen tervist kui püramiidi; selle vundamendi moodustavad emotsioonid ja uskumused, liikumine ja toitumine on vaid püramiidi ülaosa. Kui me ei tegele emotsionaalsete aspektidega, vallanduvad stressihormoonid, mis töötavad meile vastu, ning me ei suuda end sundida oma keha liigutama ega süüa neid toite, mis toetavad tervist. Olukorra teeb keeruliseks see, et meie ümber on liiga palju informatsiooni nii toitumisest kui ka parasjagu moes olevatest dieetidest ning küsimusele “Mida ma peaksin sööma?” on raske leida vastust. Me laseme sageli “ekspertidel” otsustada, taipamata, et meie enda keha on meie parim ekspert. Teine võimalus on see, et meid vallanud stress mõjutab meid loobuma ja me jääme selle juurde, mis on mugav ja odav.
Täiuslik torm
Mis puudutab meie suhet oma kaalu, toitumise ja kehaga, siis oleksime nagu täiusliku tormi meelevallas. Tormi põhjustajad on kõrge stressitase, vastandlik informatsioon erinevate dieetide kohta ning suur valik odavat ja käepärast toitu, mis on tervisele kahjulik. Koputades suudame stressitaset langetada ja saada ühendust oma kehaga. Hoopis keerulisem aga on leida tõde selles tohutus informatsioonitulvas nii dieetide, toitumise kui ka toidu kohta, millega meedia ja teised allikad meid iga päev üle ujutavad. Selleks, et hakata uurima mõningaid neid varjatud tõdesid, vaatame kõigepealt tervisestatistikat: vastavalt haiguste kontrolli ja vältimise keskuse andmetele on 69% ameeriklastest ülekaalulised. 1973. aastal diagnoositi 4,2 miljonil ameeriklasel diabeet. 2010. aastaks oli see arv kasvanud 21,1 miljonini. Me oleme selliste pööraste arvudega nii harjunud, et ei hakka nende üle oma pead vaevama. Seega võta nüüd hetk aega ja püüa süveneda. Diabeedihaigete arv on vähem kui neljakümne aastaga peaaegu viiekordistunud. Paljud inimesed püüavad seda probleemi õigustada, väites, et ameeriklased on laisad. Me sööme liiga palju ja me ei liiguta end. Mina sellesse lõksu ei lange. Me oleme intelligentne ja töökas rahvas. Siin on mängus midagi muud. Asi ei ole ainult selles, kui palju me sööme, vaid ka selles, mida me sööme.
Miks sa ei suuda piirduda vaid ühega
Paljud meist ei taipa toidupoodi sisse astudes, et paljud kaubad, mida meile pakutakse, eriti pakendatud kaubad, on spetsiaalselt valmistatud nii, et me sööksime neid rohkem, kui meie keha vajab. Toiduainetetööstuses nimetatakse seda “joovastuspunktiks” ja selle leidmiseks kulutatakse miljardeid dollareid. Michael Moss kirjutab oma New York Timesi bestselleris “Salt Sugar Fat” (eesti k “Sool, suhkur, rasv”), et esimest korda jõuti joovastuspunktini ehk siis maksimaalse maitsete tasakaaluni limonaadi tootmisel ja pärast seda on seda rakendatud ka teistele töödeldud toiduainetele ja jookidele.
Suur osa pakendatud “toidust”, mida me kauplustes näeme, on valmistatud laboratooriumides, kus töötavad tipptasemel teadlased ja matemaatikud, kelle ülesandeks on leida parim soola, suhkru ja rasvade tasakaal ning töötada välja optimaalne koostisosade kombinatsioon, et valmistada tooteid, mis toovad suurt kasumit. See koostisosade kombinatsioon ei ole retsept. Selliste toitude valmistamisega ei tegele kokad ega kondiitrid ja väga harva, kui üldse, on meie pakendatud toit valmistatud tavalises köögis. Me peame mõistma, et selles mängus oleme määratud kaotajateks. Asi ei ole selles, et meil ei ole piisavalt tahtejõudu. Samuti ei ole me laisad ega oma loomult ülesööjad. Toidutootjad investeerivad suuri summasid, et luua tooteid, sealhulgas ka väidetavalt tervislikke tooteid, mis ergutavad meie maitsemeelt ja mille söömist me ei suuda õigel hetkel lõpetada. Need toidud on juba kavandatud nii, et neid süües me ignoreerime oma keha signaale, mis annavad märku lõpetamiseks, ja jätkame söömist ega tunne end pärast sugugi hästi. Sellised toidud on sõna otsese mõttes mõeldudki ülesöömiseks. Seega ei ole meie endiga midagi lahti, kuid väga palju on valesti selle niinimetatud toiduga, mida meile müüakse karpides ja pakkides.
Algselt võime nende toitude poole pöörduda lihtsalt mugavuse pärast, aga kui me neid kord juba maitseme, saavad nad meie üle võimust ja me ei suuda enam peatuda. Lisaks sellele kulutatakse ka miljoneid dollareid, et toota ja levitada reklaame, mis kujutavad saledaid ja õnnelikke inimese, kes söövad sedasama töödeldud toitu. Need reklaamid mõjutavad meie emotsioone, müües meile ideid, mis ei ole loogilised ega tõesed. Me kuuleme selliseid loosungeid nagu näiteks Kit Kati “Lõõgastu”või “Kõht tühi? Võta Snickers” ja nii tekitatakse meis seos nende niinimetatud toitude ja positiivsete asjade vahel, kuigi tegelikult ei aita need meil lõõgastuda ega täida meie kõhtu.
Paljud meist ei söö enam tõelist toitu; me sööme seda, mida meile pakutakse karpides. Nagu kirjutab Michael Pollan, raamatu “In Defence of Food: AnEater’s Manifesto” autor: “… varem oli ainult toit see, mida söödi, aga nüüd on meie supermarketites tuhanded söödavad toidulaadsed tooted.” Koomik Mike Birbiglia väidab Twitteris midagi sarnast, seda küll veidi humoorikamal moel:”Ma arvan, et tervisliku toitumise võti peitub põhimõttes loobuda kõikidest nendest toitudest, mida on televiisoris reklaamitud.” Minu arvates hea idee!
“Arstina ma tean väga hästi, kuivõrd palju kehakaal mõjutab meie üldist tervislikku seisundit, ning juba ammugi olen otsinud raamatut, mida soovitada neile, kes tahaks dieedirattalt maha astuda ja ise endaga tööd teha selleks, et saavutada alatiseks enda jaoks optimaalne kaal. Nüüd olen selle leidnud.” Dr Lissa Rankin New York Timesi menuki “Mõttejõul terveks” autor
“Lahendused koputamise kaudu” läheb ilmselt ajalukku kui päästerõngas naistele, kelle jaoks kaalulangetamine on raske.” Cheryl Richardson New York Timesi menuki “Ekstreemse enesehoolimise kunst” autor
Hüvasti isutamised, meeleheide ning kõhklused, mille tõttu sa oled endaga alati sõjajalal. Jessica Ortner kasutab koputamist ehk EFT-d selleks, et õpetada stressist vabanemist ning seeläbi kaalu kaotamist ilma, et sa peaksid pidama dieeti, millestki loobuma või sporditegemisel äärmustesse laskuma. Jessica ei õpeta üksnes koputamistehnikat, vaid aitab jõuda ka liigse kehakaalu ning madala enesehinnangu algpõhjusteni. Käesolev raamat rajaneb stressihormoone mõjutaval koputamistehnikal ja pakub välja lihtsa lahenduse ning selged juhtnöörid ja koputamismeditatsioonid.
“Lahendused koputamise kaudu” on võimalus astuda välja lõputute moedieetide nõiaringist, vabaneda piinavatest isutamistest ning emotsionaalsest söömisest; lahendus, mis rajaneb tänapäevasel psühholoogial ning iidsel akupunktuuritehnikal; kirjutatud lihtsalt ja arusaadavalt nii, et piisab vaid mõnest minutist praktiseerimisest päevas; võimalus vabaneda kauaaegsetest negatiivsetest uskumustest oma keha kohta ning saavutada endaga rahulolu sõltumata kaalust; tee söömisesse ja sportimisse õnnelikuma ja stressivabama suhtumise poole.
JESSICA ORTNER on teedrajava dokumentaalfilmi “The Tapping Solution” produtsent (www.TheTappingSolution.com). Tema kaalulangetamise ja kehaga rahulolu veebiprogrammi on läbinud enam kui 3000 naist. Jessica korraldab ka iga-aastast konverentsi The Tapping World Summit, kus on osalenud enam kui pool miljonit inimest üle maailma.
