Võta omaks hetkeseis ehk sõnasta enda jaoks koht, kus praegu oled. Mõtle selle peale, tunneta ja proovi seda kirjeldada. Pole hullu, kui sa täpselt ei oska – sa ei pea enda mõtetest kelle - legi aru andma ega neid laval ette kandma. Ole parem hästi aus. Pole võimalik tunda ennast kogu aeg hästi. Ja paljud asjaolud elus võivad olla hetkel pigem ebamugavad. Su formuleering ei pea olema loogiline ja vastustega. Näiteks võid mõelda, et oled segaduses, aga ei pea teadma täpselt, mille pärast või milline peaks olema lahendus. Võibolla unistad, aga millest, seda ei tea enne, kuni see sinuni jõuab. Vaja on registreerida hetkeseis. Nii nagu ütleksid saatusele või universumile (või mida iganes sa usud), et oled selle kogemuse kätte saanud. Rohkem pole vaja. Tee seda neutraalselt, ilma hinnanguteta. Siinkohal ole vaja saata õnnesõnumeid tulevikku või neist pingsalt unistada, kirjutab Tiina Tiitus oma raamatus „Elu armastus“.
Luba endal kogeda ka ebamugavaid mõtteid ja tundeid. Tunneta läbi üksindus, kimbatus, igatsus, pettumus. Hirm, et sa ei leiagi enda kõrvale kunagi kedagi… Käi läbi kõik punktid, mis pähe tulevad.
