Ava külgmenüü

Alkeemia lugemisnurk. Atul Gawande raamat “Surelikkus” annab nõu, kuidas muuta oma lähedaste viimased eluaastad elamisväärseks

Oma raamatus "Surelikkus", kirjub Atul Gawande teemast, mida enamasti välditakse, kuna kas kardetakse seda või ei osata sellega kuidagi toime tulla. Raamatut võib soovitada kõigile, kes soovivad toetada ja mõista oma eakaid lähedasi ning aidata neil oma viimased elukuud või -aastad elamisväärselt mööda saata.

Meditsiinikoolis õppisin paljusid asju, ent surelikkuse teema nende hulka ei kuulunud. Tõsi, esimesel semestril pidin lahkama kuiva nahkset laipa, kuid see oli pelgalt meetod inimese anatoomia õppimiseks. Vananemisest, nõtrusest või suremisest ei olnud õpikutes praktiliselt sõnagi juttu. Kuidas vananemisprotsess toimub, kuidas inimesed ennast oma elu lõpul tajuvad ja kuidas see nende lähedasi mõjutab, tundusid kõrvalised tähtsusetud teemad. Nii meie kui ka meie õppejõudude silmis oli meditsiinikooli eesmärk õpetada seda, kuidas elusid päästa, mitte seda, kuidas hääbuva elu eest hoolitseda.Ühte arutelu surelikkuse teemal ma siiski mäletan – see oli tund, mille pühendasime Tolstoi klassikalisele novellile “Ivan Iljitši surm”. Nimelt toimus meil iga nädal seminar, mis kandis nime “Patsient ja arst”. Selle eesmärk oli muuta meid arstidena mitmekülgsemateks ja inimlikumateks.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.