Alkeemia Akadeemia: Mai-Agate Väljataga räägib talvise pööripäeva tähendusest

Kolmapäeval, 12.12.12 kell 19 Rahvusraamatukogus toimuva Alkeemia Akadeemia üks esinejatest on teadjanaine ja alternatiivravitseja Mai-Agate Väljataga, kes räägib lähemalt oma nägemusest teemal “Maailmalõpu eelõhtul – 2012 fenomen”.

Lisaks Mai-Agatele osalevad arutelus armastatud ufoloog ja anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke, vaimulik, ohvitser ja mõõgameister Einar Laigna ning Teaduskeskuse AHHAA juhatuse liige Andres Juur. Loe sündmuse kohta lisa SIIT.

Hiljuti oli Mai-Agate Väljataga külaliseks Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”, kus lisaks muudele teemadele tuli juttu ka lähenevast pööripäevast ja sellega seotust.

Millised on sinu mõtted talvise pööripäeva ehk 21.12.2012 osas?

Maiad teadsid, kuidas maailmas tähesüsteemid liiguvad – millal nad jõuavad teatud kohta ja millal nad vahetavad energiaid. Maiade kalendri see osa, mis oli avastatud ja dešifreeritud, lõppes kuupäevaga 21. detsember 2012. Aga tegelikult see ei ole ju lõpp, see on lihtsalt väikene vahejaam, see on sisenemine kuldajastusse ehk tähevärav. Ja see on nii ilus!

Mis praegu sinu arust planeet Maa ja inimkonnaga toimub?

Me liigume teistesse dimensioonidesse. Praegu meie maakera vahetab kolmandat dimensiooni neljanda dimensiooni vastu, inimesed vahetavad oma kolmanda tiheduse neljanda ja viienda tiheduse vastu välja. Me lähme uutesse maailmadesse. Need, kes on siin maapeal oma mängud ära mänginud, lähevadki sinna, kus on keerulisem ja raskem – uuesti õppima. Siin me teeme seda materiaalselt, aga seal me hakkame juba energeetiliselt asju kokku panema.

Kas enne kui me jõuame neljandasse dimensiooni tuleb nii-öelda viimne kohtupäev ja lüüakse kokku kõik inimese head ja halvad teod?

Ma küsin vastu, et kui me lõpetame näiteks gümnaasiumi ja meil on eksamid, kas see on kohtupäev?

Sa kas läbid eksami või kukud läbi, ja kui läbid, siis mingi hinde sa ju ikka saad..

No vot, praegu on täpselt samasugune seis. Ei ole mingit viimset kohtupäeva. Veel vähem viimset. Maakera ei lähe kaduma, sest maakera on niivõrd hinnaline planeet universumis, et seda hoitakse nagu kallist asja peo peal.

Kes hoiab?

Kõrgemad tsivilisatsioonid. Neil on vaja meid nagu raamatukogu raamatuid, meie DNA sisaldab kogu Universumi ajaloo ja kogu meie isikliku ajaloo. Ainult et see raamaturiiul on praegu kummuli ja raamatud laiali. Aga mida rohkem me informatsiooni saame, seda rohkem raamatuid on jälle riiulis tagasi. Ei mingit viimset päeva, unustame ära selle sõna – viimne.

Mis toimub sinu nägemuse järgi 21. detsembril 2012? Ja palun täpsusta ka, mida pead antud kontekstis silmas nende mõistete – dimensioonid ja tihedused?

Dimensioon on maakera võnkumise tihedus – mismoodi ja kui tihedalt maakera võngub ning milliste energiatega. Seda nimetatakse lihtsalt dimensiooniks, võnkumise kiirus, võnkumise muster. Inimesega on sama lugu, ainult et selle kohta ei saa öelda dimensioon. Nimetame seda inimese sageduseks või inimese tiheduseks, kui kiiresti ja tihedalt tema energia võngub.

Sellepärast ongi nii, et inimene on tiheduse vahetaja ja maakera on dimensiooni vahetaja. Sest maakera vahetab tõepoolest dimensiooni, selles mõttes, et ta liigub Plejaadide kinnistähtede mõju alt Siiriuse kinnistähtede mõju alla. Aga seal on erinevad energiad. Ja siis selleks erineva energia keskpunktiks ongi see 21.detsember 2012 ja seda on nii tore nimetada täheväravaks – ühtede tähtede alt teiste tähtede alla. Ilus nimi – tähevärav või Kuldajastu uks.

See ei toimugi ühe nipsuga, sest me liigume ju sellesse uude energiasse praegu pidevalt. See liikumine uude energiasse algas juba 1950ndatel. Vanemad inimesed, kes oskasid ilmastikku tähele panna, märkasid, et midagi muutus alates aastast 1950 kapitaalselt. See muutus läheb järjest tugevamaks ja selle muutuse keskpunkt on aastal 2025 ning see kestab kuni aastani 2100.

See on see üleminek ehk galaktiline nihe. Me liigume pikkamööda ühest energiast teise. See, mis nüüd 21. detsembril toimub – ega see ei toimu ainult sel kuupäeval, vaid 19. detsembri õhtul kell 23:30 ja lõppeb 22. detsembri öösel kell 00:00. Kolm ööd-päeva on meie maakera magnettelje ellips ühenduses Linnutee galaktika magnettelje ellipsiga. Kel vähegi on võimalus endale ette kujutada kui väikene on maakera oma päikesesüsteemiga ja oma maganetväljadega ning kui võimas ja kui suur on Linnutee galaktika, millele tiiru peale tegemiseks kulub 216 miljoni aastat. Siis saab igaüks aru, kui võimas on see energia, mis Linnutee galaktika keskusest voolab Maa peale. Vot see ongi siis see niinimetatud eksam.

Nüüd oleneb sellest, kas me oleme oma teadvuses ja oma tiheduse tõstmises nii kaugele jõudnud, et me kannatame selle energia välja või ei. Kui meie sees on veel väga palju negatiivseid tundeid – viha, sallimatus, kadedus, võimuiha, ihnus, süüdistamine, hirmud jne, siis me ei kannata seda energiat välja. Sellepärast, et sellel kolmel päeval juhtub niisugune asi, et ühel päeval võivad kõik meie tunded, mis on alateadvuses, tulla pinnale.

Mis te teete siis kui olete vihane, olete rõõmust eufoorias, olete sallimatuse tipus, tunnete ennast süüdi – no mis te teete siis kui teil on kõik need negatiivesed tunded korraga üleval? Segaseks lähete peast! Tarvitseb ainult olla ääretult vihane, kui me juba kaotame kontrolli. Aga kui kogu see negatiivne saast üles kerkib ühe korraga, mis sa siis teed? Siis oledki kodus teki all ning üritad olla vaikselt ja rahulikult, ei jookse mööda ilma ringi.

Millist praktilist nõu sa annad, kui inimesel tõusevadki kõik need intensiivsed tunded üles?

Siis ei olegi enam mingit praktilist nõuannet. See inimene ei ole lihtsalt võimeline enam adekvaatne olema. Kui inimesel juhtub mingisugune õnnetus ja tal on ka sel hetkel tunded kõik korraga üleval, siis ta on šoki seisundis, ta ei ole adekvaatne ja ta ei olegi võimeline midagi mõistma, sa ei saagi talle mitte midagi rääkida ega kuidagi aidata.

Kui inimene on teadlik asjadest, siis ta ei lähe paanikasse. Kui sa tead, et sul võivad need tunded üles tõusta ja sa oskad oma tundeid tähele panna, sa oled harjutanud nende tunnetega ümber käimist ja ka oma tunnete ümbertegemist, siis sa jääd ju adekvaatseks. Ja kui sa siis ei lähe paanikasse ja sa tead, et mingisugust viimset päeva ei tule, siis sa ei lähe ju ka massihüsteeriaga kaasa. Kui hakata sel teemal rääkima, ütlevad ju paljud, et “ah, ära aja, ma ei taha seda jama kuulda!”, aga siis kui asi tõsiseks läheb, mis ta teeb siis? Hakkab amoki jooksma. Sest ta ei ole tahtnud tõelist põhjust teada saada. Ta ei ole tahtnud teada saada, mis tegelikult toimub, sest ta on pidanud seda, mis selle kuupäeva taga tegelikult on, jamaks.

Ja mis siis tegelikult toimub?

Tegelikult toimubki see, et maakera magnetvälja üks ellipsitest ühineb Linnutee galaktika magnettelje ühe ellipsiga.

Kust selline info pärineb?

See on kanaldatud ja see kanaldus on Rajajate poolt alla antud. Need on nii kõrged tegelased, et nemad ei saa otse anda, nad peavad andma läbi mitme inimese, sest nad ei saa ennast nii madalale sagedusele sättida nagu meie oleme, siis jagataksegi seda infot nagu aste-astmelt alla.

Mis see tähendab – Rajajad? Kas nemad on siis rajanud kõik, mis eksisteerib?

Jah.

Aga see ei ole veel Jumal, Algallikas, Absoluut?

Ei, see ei ole veel absoluut. See on seal vahepeal. Vahepeal on 13 dimensiooni.

Räägi natuke kõrgematest tsivilisatsioonidest. Kus on inimkond oma praegusel arengutasemel?

Ta on teismeeas.

Kes siis jäävad meie ja kõiksuse või Absoluudi vahele?

Oi, neid on väga palju!

Need, kes on teinud selle sama läbi juba miljoneid aastaid tagasi, mida meie praegu läbi teeme. Kõik algab arengu 0-punktist pihta. Nemad on jõudnud juba sinna. Nemad on meie tulevik, kust nad annavad tagasi minevikku, meile. Meie oleme minevikus. Tulevikust antakse informatsiooni minevikku. Ükskord me jõuame ka sinna tulevikku, kus nemad on, aga sinna on miljoneid aastaid aega.

Milline saab olema meie lähitulevik. Sa mainisid tähevärava avanemist ja Kuldajastu saabumist. Kas meil õnnestub seda kogeda või oma silmaga näha, milline saab olema see uus paradigma, milline on uus kuldne ajastu kuhu me liigume?

Et päriselt selleni jõuda kulub veel kaks inimpõlve. Sest vanad ideekandjad peavad maa pealt lahkuma ja uued asemele tulema, kasvama uuele tasemele, uute ideede ja uute arusaamadega. Meie näeme seda, kuidas me vahetame seda energiat, kuidas me tuleme ühest energia liigist teise. Me oleme juba need pioneerid, kes teevad eeltööd. Need, kes tegelevad vaimsete asjadega, võivad endale uhkusega öelda, et siis kui kõik see asi algas, olin kohal ja nägin seda, kuidas asi toimus. See on nii põnev, näha seda kuidas asjad lähevad!

Kuhu me teel oleme?

Kõrgemate tiheduste poole.

Kirjelda palun, milline siis inimese elu välja näeb.

Me tuleme maa peale selleks, et iseennast kogeda. Mille kaudu sa ennast koged? Põhiliselt sa koged iseennast oma tunnete kaudu. Sa koged mingit tunnet ja siis koged iseennast. Tunded on loomejõud meie käes. Vaata kui hästi hirmutunne loob. Kui sa oled hirmu täis, kuidas sa siis lidud nii et ossa poiss! Kui sa oled vihane ja siis samastud selle vihaga, siis sa lood vihaseid olukordi.

Tunded on loovad jõud meie käes. Meie käes on pakett kolmanda dimensiooni loovaid jõude. Kolmanda dimensiooni loovad jõud on kasuahnus, võimuiha, kadedus, süüdistamine, süüdimõistmine, hirmutunded, vihkamine, sallimatus, viha, ärritus jne. Aga meil on ka neid, kes on teinud läbi teatavad tunded ja on nendest aru saanud, kuidas nende tunnetega luua. Mõni enam ei loo vihaga, mõni enam ei loo hirmuga ega kadedusega ega ahnusega. Need ongi kõik kolmanda dimensiooni loomejõud, millega me loome oma elu.

Kui me läheme neljandasse dimensiooni, siis me ei saa neid enam kasutada. Sellepärast, et neljas dimensioon on selline, kus inimese telepaatiline tunnetus ja sensitiivne võime on nii suur, et sa ei saa enam valetada. Nii kui sa hakkad valetama, nii teine adub selle ära, et sa valetad. Sa ei saa enam petta. On vaja, et sa oleksid aus. Nii nagu sa oled, nii sa ka ennast väljendad. Neljanda dimensiooni tööriistad või loomejõud on elurõõm, tunda sellest, mida teed, rõõmu, armastus, kaastunne. Siis läheb kaastundmine väga oluliseks – sul valutab miskit, ma tunnen sinu valu, aga ma ei haletse sind. Ma ütlen sulle, et kui ma olen kaasa tundja või kaastundja, siis ma ütlen sulle, et sa saad hakkama, sa tuled toime.

Uues sageduses on veel sellised tööriistad nagu tänulikkus ja seda tänulikkuse tööriista võiks juba praegu kasutada. Alles nädal tagasi ma saingi selle uue õpetuse, et kui keegi on sinu elus sulle ikka tõeliselt mäkra mänginud, on ta sind siis petnud või nagu öeldakse, et tegi mulle haiget. Kuidas ta sai sulle haiget teha? Ta lihtsalt käivitas sinu enda tunded, mis sinu alateadvuses on – sa tundsid ju oma tunnete valu, ega sa ei tundnud tema poolt sinu sisse pandud tundeid.

Siis selle inimese kohta võiks öelda niisuguse lause: “Mina olen tänulik (ja siis ütleme selle inimese nime, kellele tänulik oleme) selle eest, et ta aitas mul minu võlgadest lahti saada.” Kui me kuskil elus teeme midagi, mis on positiivne, siis ka see meie peale tagasi, aga seda me ei pea nagu millekski ega pane seda tähelegi. Aga negatiivsust me märkame alati! Ma tänan, et ma sain sellest võlast lahti. Tänan seda inimest. Ehk siis oled tänulik selle eest, et see inimene aitab sul lahendada ära sinu karmat, et tekiks tasaarveldus.

Universumis on niisugune seadus, et kui me negatiivse tegevusega või hinnangu andmisega viime energia disharmooniasse, siis me peame selle disharmoonia tagasi viima harmooniasse. Selle seaduse eest ei saa mitte keegi kuhugi joosta. Tegid halva teo, siis pead ise seda halba tegu kogema hiljem ja selle läbi elama, ehk siis viima tagasi harmooniasse.

Ütlesid, et neljanda dimensiooni tööriistad on elurõõm, armastus, kaasatundmine, tänulikkus – kas on veel midagi?

Jah, õnnistamine. Võiksime seda juba praegu harjutada. Sest kes me oleme? Jumala osad. Meil on mingi kujutelm seoses igasuguste usunditega, et ainult preester tohib kedagi õnnistada. Aga kui me saame teada, et me oleme jumala osad, miks meie siis ei või õnnistada? Ma võin näiteks õnnistada oma vett kruusis ja kui ma seda teen, siis vesi reageerib sellele. Iga see väikene osakene, mis siin vee molekulis liigub, on sellest teadlik. Või siis oma toitu õnnistada. Või siis oma lemmiklooma õnnistada. Või oma kaasat õnnistada.

Me võime ju seda teha, aga me arvame, et me oleme nii tähtsusetud, et me oleme praktiliselt mitte midagi, tühjad kohad! Nii nagu usundid meile õpetavad, et inimene on üks tähtsusetu liivaterakene kuskil seal liivakõrbes ning sa pead teisi aitama ja teisi armastama ja teiste eest hoolt kandma – aga kui sa ei armasta iseennast ega kanna iseenda eest hoolt ja pead ennast liivateraks, mida sul siis teistele anda on? Ei olegi. Nii et kõigepealt mina ise.

Armastame ikka kõigepealt iseennast. Sellisena nagu me oleme. Ja kui me armastame ennast just sellina, siis me teeme selle gümnaasiumi lõppueksami 21. kuupäeval ära. See on ühesõnaga see, et kas me oleme oma teadvusega nii kaugele jõudnud, et me kannatame juba niisuguseid kõrgeid energiaid välja. See on eksam, see ei ole viimnepäev ega kohtupäev.

Maiga ajas juttu Ingrid Peek

Kuula ka R2 saadet “Hallo, Kosmos!”, kus külaliseks Mai-Agate Väljataga ja jutte veel paljustki muust
http://heli.er.ee/helid/1250212.mp3

Tule kuula ja küsi küsimusi Mai-Agate Väljatagalt kolmapäeval, 12.12.12 kell 19 Rahvusraamatukogus toimuval sündmusel Alkeemia Akadeemia – loe selle kohta lähemalt SIIT

Kui sind kõik see huvitab, anna sellest läbi facebooki ka oma sõpradele teada – SIITKAUDU

Seotud