Ava külgmenüü

Ajaringist ja jõuludest vanade eestlaste mõistes

Inimese elu piiritlev tsükkel, ajaring (ehk aastaring) kordus üha uuesti ja uuesti. Toimusid samad asjad: puud läksid lehte, päev pikemaks jne. Ka sõna "aasta" eelkäija oli väljend "ajast aega", mis tähendas ilmselt "aega sama ajani".

Nii kogunesid need ajaringid üksteise peale, millest ilmselt moodustus kujuteldav spiraal.Loodusest lähtuv aastaring jagunes kaheks, vastavalt looduse tärkamisele kevadel ja hääbumisele sügisel. Taimekasvukalendris on aasta poolitajateks künnipäev (14. aprill) ja kolletuspäev (14. oktoober), mis mõlemad pärinevad ristiusueelsest ajast. (Aastaaegadega seostuvate rahvakalendri tähtpäevade puhul on oluline teada kalendritriivi: vana kalendri ligi kahele nädalale kasvanud mahajäämus päikesekalendrist kaotati 1918. aastal.)
Ka majandusaasta jagunes vastavalt töödele kaheks: soojaks suviseks ajaks, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas, ja külmaks talviseks ajaks, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Suvi algas jüripäeval (23.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.