Eile perega Virumaal Samma Tammealuse hiies suvistepühal käies avastasime Väike-Maarja lähedal tee ääres asuvas Aburi hiiekohas lageraide. Hiis on maha raiutud viimase mõne päeva jooksul ja eile veeti seal hiiepuid kokku. Eilsel riigipühaks kuulutatud suvistepühal hingelõikavalt kurva linnulaulu saatel oli sellist asja väga paha näha. Raske on jagada, kuid vaikida oleks ka vale. Kirjutan kasvõi nende lindude ja teiste elusolendite eest, kes ei saa ise siin sõna võtta. Kirjutan ka oma laste nimel, kes väärivad paremat Eestit, kirjutab Ahto Kaasik lehel Bioneer.ee.
Umbvenelasest traktorijuht vedas eile põikeseloojangu eel Aburi hiie haljaid puid suurde riita. Küsisin talt, kuidas siis nüüd niimoodi, et riigipühal on saadetud inimene siia tööle, kuid ta kordas aina, et tema ei tea midagi, küsige ülemuselt. Koju jõudes leidsin postkastist Väike-Maarja valla pärandkultuuri inventeerija Annika Michelsoni sõnumi, kus ta teatas, et Aburi hiiemets on maha raiutud. Laupäeval mööda sõites ei märganud ta midagi, kuid pühapäeva õhtul olid puud juba riidas. Teadsin seda kurba tõsiasja juba isegi.
Suurte põldude vahel asuv 1,5 ha suurune Aburi hiis oli nagu elurikkuse oaas, kus kümned linnud, pisiimetajad, roomajad ja lugematu hulk taime- ja putukaliike leidis varjupaika. Maha raiutud hiis on püsinud mõisa ajast peale metsana ja seal asub ka Hiiemäe tipp. Hiiemäe idapoolne osa on aga juba varem põlluks muudetud. Aja jooksul on hiiemetsas kooslused vaheldunud. Kohanimeuurija Eduard Lepik kirjutas 1976. a, et Hiielepikuna tuntud metsatukas kasvavad vaid kuused. Nii oli see kuni 2010. a augustitormini, mis murdis suurema osa hiiekuuskedest ja tegi taas ruumi lehtpuudele. Osad enam kui sajandivanustest kuuskedest jäid siiski kasvama. Tuulemurd aga pakkus väärtuslikku elupaika paljudele teistelegi liikidele. Hiis tähendab looduslikku muutumist.
19. sajandi mõisakaardil on hiiemetsas asuva kõrgendiku kohale märgitud Ije mäggi. Kohapärimused kõnelevad aga suurtest hiiepidudest, kiviks moondatud inimesest ja hiide tekkinud kuristikust. Rohkesti kive ja org on hiiealal praegugi näha. Pühadest mainitakse jaanilaupäeva, andidest härga ja lammast ning jumalatest-vaimudest Ukut, Taarat ning valges rõivas naist. Hiis on andnud nime ka naabruses asuvale Hiiemäe talule. 20. sajalguses rajati hiiemetsa lääneossa asundustalu, kuid see hävis peagi sarnaselt kümnete teiste hiitesse ehitatud taludega. Hiis sobib hästi külastamiseks, kuid seal elamine mõjub inimesele hukutavalt.
Loe edasi lehelt Looduslikud pühapaigad Eesti maastikus ja kultuuris
Igal teol on tagajärg: loodus karistab pühapaikade rikkujaid ja rüvetajaid needusega
Fred Jüssi: meie metsadest on kadunud elurikkus, mis neis kunagi oli
Uus kaardirakendus aitab üles leida Eesti looduslikud pühapaigad
